Venemaa – superstaarist luuseriks

Nimelt on Vene aktsiatele neil päevil kõvasti liiga teinud toornafta hinna kukkumine 11 aasta põhja ja hoogsalt vähikäiku teinud rubla. Brenti toornafta kaupleb praegu 36,46 dollaril barrel ja on aasta algusest langenud ligi 36%. Rubla on kuuga dollari suhtes kaotanud 6,7% väärtusest.

Moskvas asuva Alfa Capitali analüütik Andrei Shenk rääkis Bloombergile, et kuna naftaturul liiguvad asjad aina halvemuse suunas, ei soovi investorid riskida Vene väärtpaberite hoidmisega pühade perioodil ning kasutavad aasta viimaseid päevi müümiseks.

Et Venemaa on maailma suurim energiaeksportija, on ka enam kui 40% RSXi hallatavast rahast paigutatud energiasektorisse. Fond kauples aasta tippude lähistel viimati mais, mil Brenti barrelihind püsis pealpool 65 dollarit. Novembris, mil nafta hind vajus alla 45 dollari barrel, võtsid investorid fondist välja ligi 26 miljonit dollarit.

Alates 9. oktoobrist, mil ETF oli kõigi USAs tegutsevate ja vähemalt 100 miljoni dollari eest varasid haldava börsilkaubeldava fondi seas parim, on selle tootlus langenud ligi 14% võrra ja nii mõnegi analüütiku hinnangul pole paranemist veel nii pea loota.

Bloombergi küsitletud ligi 40 ökonomisti hinnangul langeb Vene majandus tänavu 3,8% ega naase kasvule enne järgmise aasta kolmandat kvartalit. Vene keskpanga prognoosi järgi langetaks nafta hinna püsimine 35 dollaril barrel riigi SKTd tuleval aastal 3% võrra. Lisaks kõigele muule pikendas Euroopa Liit poole aasta võrra Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtivusaega.

Moskvas tegutseva Rye, Man & Gor Securitiesi vanemanalüütik Sergei Pigarev nentis, et arvestades praeguse geopoliitilise olukorra, santsioonide, kivina kukkuva nafta hinna (ainuüksi detsembris langes Brenti hind 19% - toim) ja nõrga rublaga, on Vene turust huvitatud veel ainult väga vaprad investorid ja neid pole sugugi palju järele jäänud.

Teisest küljest on Vene turg praegu arenevate turgude seas odavaim – rublapõhine Micexi börsiindeks kaupleb tasemel 6,1 korda järgmise 12 kuu prognoositavat kasumit.

Nii leiab ka Moskvas asuva Veles Capital LLC analüütik Ivan Manaenko, et Venemaal ei saa asjad enam väga palju hullemaks minna ning edu võib saata kannatlikke investoreid, kes on valmis tootluse nimel ootama.

„Suurem osa negatiivsetest stsenaariumitest on materialiseerunud ja praegu ei pruugi olla halb aeg Vene aktsiate ostmiseks,“ leidis ta. „Geopoliitilised tegurid on endiselt äärmiselt ennustamatud, kuid eeldusel, et asjad jäävad nii, nagu need on, näeme järgmisel aastal edasiminekut, ehkki pigem aeglast.“

Alles läinud nädalal kirjutas Äripäev ka edukast Tallinnas tegutsevast fondijuhist Marko Daljajevist, kes on samuti suutnud tänavu Venemaalt suurt tootlust teenida.

„Meil on õnnestunud avastada mitu edukat aktsiat enne seda, kui turg nende tõelist väärtust nägi. Näiteks eurodes mõõdetuna on Vene aktsiaindeks RTS tõusnud aasta algusest 13%, samas nelja aktsia tootlus on olnud aasta algusest üle 100% ja me oleme olnud päris märkimisväärsete positsioonidega investorid kolmes nendest,“ selgitas ta.