2015 prognoosid: millega eksiti ja millega pandi täppi

Kogusin kokku prognoose erinevatest allikatest – Wall Street Journal, CNN Money, Financial Times, IHS, Business Insider, Yahoo Financial, Barron’s ja MarketWatch. Suur osa investoritest paneb oma strateegia paika, toetudes vähemalt osaliselt ökonomistide ja analüütikute prognoosidele. Seetõttu on vajalik üle vaadata tehtud ennustused, et tegijad kannaks aasta hiljem mingitki vastutust. See aitab vältida olukorda, kus kergekäeliselt loobitakse välja prognoose, mille eest hiljem vastutust ei võeta.

Liigume siit edasi alateemade kaupa ja vaatame, millega ökonomistid eksisid ja millega neil õnnestus täppi panna.

Must kuld tegi juba 2014. aasta lõpus läbi järsu languse ja oli eelmist aastat alustades kukkunud 56 dollarini Londoni börsil. Kui loogiline ootus oli nafta hinna stabiliseerumisele, kus nafta hind kõiguks 60 dollari ümber, siis ökonomistide kahjuks nii ei läinud.

Näiteks Wall Street Journali küsitletud ökonomistid prognoosisid musta kulla hinnaks detsembri lõpus keskmiselt 63 dollarit barrel. Intervjuus Barron’sile ütles Federated Investorsi investeerimisjuht Stephen Auth, et toornafta võib tõusta 2015. aasta lõpuks 90 dollarini barrel ning CNN Money analüütikud prognoosisid detsembri lõpuks keskmiselt 74 dollarilist naftabarrelit.

Kokkuvõtvalt võib julgelt öelda, et nafta hinnaga pandi kõige enam puusse. Tuleb mõista, et küsitlused näitavad vaid keskmist prognoosi ja teatud hulk analüütikuid prognoosis kahtlemata ka nafta hinna alanemist, kuid tervikuna oli suund vale mis vale.

Siin lauldi peaaegu kooris, et maailma suurim majandus kasvab 2015. aastal keskmiselt 3% võrreldes aasta varasemaga. Loodeti ja prognoositi, et see tuleb esimene üle 3% kasvuga aasta viimase kümnendi jooksul. Paraku nii ei läinud.

Kolmanda kvartali seisuga on Ühendriikide majandus sel aastal kasvanud vaid 2,1%, mis tähendab, et ökonomistid on eksinud ligi kolmandiku võrra. Neljanda kvartali esimene SKP number tuleb jaanuaris, kuid suurt kasvu ette näha pole. Nafta hind odavnes selgi aastal ja kuigi palju juttu on tehtud teooriast, kuidas odav nafta hind aitab tarbijatel raha säästa ja suurendada kulutusi muudele asjadele, siis nii pole läinud.

Möödunud aastal figureeris investeerimismaailmas ühe peamise tegelasena Föderaalreserv, kellelt oodati baasintressimäärade tõstmist esimest korda pärast 2006. aastat. Fed oli hoidnud määrasid nulli ligidal alates 2008. aastast, kui finantskriis oli täies hoos.

Kuigi pea kõik prognoosisid õigesti, et Fed tõstab määrasid sel aastal, siis peaaegu kõik ootasid seda sammu varem. Ökonomistide huvides tasub mainida, et ka USA keskpank ise arvas, et nad tõstavad määrasid hiljemalt juunis. See võis tuleneda asjaolust, et USA majandus ei kasvanud loodetud tempos, mis ei käivitanud inflatsiooni ja mis omakorda sundis Fedi ootama.

Lõpptulemusena tõstis Fed baasintressimäärasid vähem kui nädal enne jõule. IHS arvas näiteks, et Fed ning Inglise ja Kanada keskpank tõstavad määrasid vastavalt juunis, augustis ja oktoobris. Juhtus hoopis sedasi, et Fed on ainsana tõstnud baasintressimäärasid ja sedagi kaks nädalat enne aasta lõppu.

2014. aastal olid prognoosid liialt tagasihoidlikud ja analüütikute ning ökonomistide ootused jäid selgelt alla tugevalt rallinud turule. Raske öelda, kas see just üks põhjusi oli, kuid 2015. aasta prognoosidega oldi lahkemad ja tegelikkus osutus seekord vastupidi nukramaks.

Business Insideri küsitletud analüütikud ootasid USA suurima indeksi S&P 500 tõusu keskmiselt 2225 punktile. CNN Money küsitluses öeldi, et indeks kerkib 2184 punktini. Üldiselt oodati S&P 500 tõusu 10% jagu, mis on väga lähedal indeksi ajaloolisele keskmisele.

Tegelikult kukkus S&P 500 2015. aastal 0,7%, lõpetades detsembri ja aasta 2043,94 punkti peal. Ühtlasi sai sellega läbi kolm järjestikust tõusuaastat.

Mõlema regiooni majanduste suhtes olid ökonomistid suhteliselt ettenägelikud. Euroopale prognoositi raskuste jätkumist, kuid tänu odavale valuutale, leevenevatele võlakoorma probleemidele ja keskpanga stiimulitele peaks eurotsoon tasahaaval paranema hakkama. IHSi prognoosis eurotsooni 2015. aasta SKP kasvuks 1,4% ja novembri seisuga oli see number 1,6%.

Hiina majanduskasv aeglustus kolmandas kvartalis 6,9% peale, mis oli kooskõlas enamiku ökonomistide prognoosidega. Hiina tööstustoodangu mahu vähenemine on kasvu kergelt pidurdanud ja enamik ökonomiste oli 2015. aasta alguses arvamusel, et Hiina majanduskasv kukub alla 7%.

Ameeriklaste valuuta suhtes oli ökonomistidel osalt õigus ja osalt mitte. Peaaegu kõik olid seda meelt, et dollar tugevneb 2015. aastal. Iseenesest peaaegu kindel panus, võttes arvesse Fedi intressimäärade tõstmise plaani. Osal juhtudel ei osatud enne näha, et euro kukub nii palju, ja teistel juhtudel, et nii vähe.

Goldman Sachs oli üks suuremaid euro languse kuulutajaid, prognoosides euro ja dollari pariteeti enne neljandat kvartalit. IHS aga arvas, et Euroopa ühisvaluuta võrdub aasta lõpus umbes 1,15–1,20 dollariga. Reaalsus jäi aga nende kahe prognoosi vahele, sest aasta lõpus maksis üks euro 1,08 dollarit.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et ennustamine on tõepoolest tänamatu töö. Eriti kui sinu ennustused aasta hiljem ette võetakse ja näidatakse, kui grandioosselt sa puusse panid. Ja nagu eespool olev tekst näitab, siis midagi suurepärast need prognoosid ei olnud. Sellegipoolest pole meist kellelgi kristallkuuli ja me peame jääma lootma neile haritud ja kogenud inimestele, kelle töö ongi finantsmaailma prognoosimine.