Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erakordselt kehv aasta algus aktsiaturgudel

15. jaanuar 2016, 08:15
New Yorgi börs
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160115/BORS/160119810/AR/0/New-Yorgi-börs.jpg

Maailmas on kokku langenud mitu negatiivset asjaolu, mis on aktsiaturud aasta algusest kiiresti langema pannud. Analüütikute sõnul ei peaks kõiki oma aktsiaid müüma aga tormama.

„USA börsi jaoks on 2016. aasta algus halvim pärast Suurt Depressiooni,“ ütles SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi. „Ehkki langus algas Hiinast, oli see ilmselt ainult ajend, mis pani investorid ka mujal ukse suunas tormama.“

USA Standard & Poor’s indeks kukkus kolmapäeval 2,5 protsenti. Aasta algusest on indeks odavnenud juba 7,5 protsenti. Euro Stoxx 600 indeks oli neljapäeva pärastlõunaks kukkunud aasta algusest 7,9 protsenti. Hiina Shanghai Composite on tänavu langenud lausa 15 protsenti.

Riskid on järsult kasvanud

Investorid hoiavad kasvanud riskide tõttu aktsiaturult eemale. Kardetakse, et Hiina majanduse aeglustumine kujuneb oodatust suuremaks. Lisaks sellele survestab turge odavnev nafta. Suuremate aktsiaturgude ettevõtete kasumiväljavaated on samuti kehvemaks muutunud. Citigroupi andmetel vähendavad analüütikud prognoose enim alates 2009. aastast.

„Kui vaadata kõiki neid võimalikke ohte ja mõelda, et praegune majanduse ja turgude tõusutsükkel on üles ehitatud paljuski keskpankade toele, siis on arusaadav, et väike ärevus põhjustab paanikat,“ ütles Kristofer Vähi. „Küll aga on enamik loetletud riskidest potentsiaalsed ohud, millest ükski ei pruugi kujuneda maailmamajandust fundamentaalselt kahjustavaks.“

Ta lisas, et sellisel juhul võib praegune olukord olla taaskord lihtsalt korrektsioon, et tuua varaklasside hinnad vastavusse reaalsete väärtustega.

„Ma arvan, et müügisurve tagant leiab palju erinevaid põhjusi, mille seas on nii fundamentaalseid aga tõenäoliselt ka psühholoogilisi, sest karistatud on neidki ettevõtteid, kes on hiljuti teatanud headest majandustulemustest ning tõstnud prognoose,“ lisas LHV analüütik Erko Rebane. 

Müügisoovitustest pole tavainvestorile kasu

Michael Batnick, kes on finantsblogi The Irrelevant Investor autor ja Ritholtz Wealth Managementi uuringute direktor, ütles, et müügisoovitustest pole tavainvestoritele kasu.

Teisipäeval soovitas Royal Bank of Scotland oma klientidel kõik aktsiad maha müüa. „Müüge kõik, välja arvatud kõrge kvaliteediga võlakirjad,“ hoiatas teisipäeval saadetud kirjas Andrew Roberts RBSist. Ta ütles, et selle aasta suurimad riskid on kohe aasta alguses kahe nädalaga teoks saanud. Need on nafta hinnalangus, Hiina volatiilsus, maailmakaubanduse kokkukuivamine, võlatasemete kasv, ettevõtete laenuturu nõrgenemine ja deflatsioon.

„Tavalise inimese jaoks on „müüge kõik“ jutud täiesti väärtusetud ja tegemist on ainult meelelahtusega, mida peakski meelelahutusena võtma,“ ütles Batnick.

Ka Kristofer Vähi ütles, et RBSi drastiline soovitus müüa kõik aktsiad põhineb spekulatsioonil ning sellist nõu ei tohiks kunagi absoluutse tõena võtta.

Langus tuleb panna ajaloo perspektiivi

Batnick tunnistas, et aktsiaturgude langus võib kujuneda sügavamaks, aga kogu olukord tuleks panna ajaloo perspektiivi. Ta seletas lühidalt, miks peaks lühiajalisi kõikumisi ignoreerima.

Logaritmilisel graafikul, mis ulatub kuni 1926. aastani, näitab Batnick kolme pikaajalist karuturu (langev turg) faasi. Pikaajaline karuturg tähendab, et aktsiad langevad või liiguvad külgsuunas aastaid või isegi kümnendeid, enne kui suudavad uusi tippe teha.

Graafikult on näha, et karuturul on ka lühiajalisi pulliturge (tõusev turg), kui aktsiad tõusevad mitu aastat järjest. Viimase karuturu ajal (2000-2013) oli tõusuaastaid näiteks 9.

„2007. aastal arvasid paljud inimesed, et karuturg on läbi. Nende lõppu saab aga alles siis näha, kui nad läbi on,“ ütles ta.

Tippude ja põhjade püüdmine toodab kahjumit

Tema põhimõte seisneb selles, et investorid ei peaks püüdma turgu ajastada ning igale langusele järgneb ka lõpuks tõus. Tavalisel investoril peaks olema varade jaotamise plaan, mida ükskõik millises olukorras järgida.

„Turgude ajastamine töötab ainult siis, kui tipu järel tabatakse ka põhi,“ ütles ta. Järgnevate kümnendite jooksul tabab turge mitu korrektsiooni, aga väga vähesed suudavad pidevalt tippe ja põhju tabada,“ ütles ta. Uuringud näitavad hoopis vastupidist – investorid ostavad kõrgel ja müüvad madalal. Seega ei peaks tavaline investor turgu ajastama hakkama.

„Pikaajaliselt viib aktsiaturgu kõrgemale ettevõtete kasumite kasv. Lühemas perspektiivis on aga palju müra. Isegi kui sul oleks kristallkuul, mis teatab, palju tulevad ettevõtete kasumid, ei tea sa ikkagi, kas aktsiad tõusevad või mitte. Me ei tea, millised tulevad suhtarvud ja kuhu liiguvad intressimäärad. On nii palju asju, mida ei ole võimalik ennustada,“ jätkas ta.

„Ainuke viis, kuidas edukalt investeeringuid kasvatada, on varade jaotamise plaan, millest sa pikaajaliselt kinni pead. Sellega tagad, et ostad aktsiaid nii madalal kui ka kõrgel. Hajutatud portfell vähendab volatiilsust. Ainuke asi, mida peaks vältima, on plaanimuutus juhul, kui turg muutub,“ ütles ta.

Nendele, kes tahavad turgu ajastada - vaadake kõige targemate investorite ajalugu. Nende otsused pole olnud sugugi perfektsed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2016, 08:10
Otsi:

Ava täpsem otsing