Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nipid isikliku eelarve remondiks

19. jaanuar 2016, 13:03
Raha saab ka hoiupõrsasse kõrvale panna.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160119/BORS/160119681/AR/0/AR-160119681.jpg

Kunagi pole liiga hilja oma rahaasjad käsile võtta ning hakata isiklikku eelarvet remontima.

Maailmakuulus majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastal essee teemal, milline võiks olla elu aastal 2030 ehk sada aastat hiljem. Kuigi Keynesi kirjutis ilmus üks aasta pärast 1929. aasta börsikrahhi, ei näinud ta tulevikku sugugi tumedates toonides. Ta prognoosis, et elatustase kasvab aastaks 2030 kaheksa korda, inimeste eluiga pikeneb ning töötundide arv väheneb. Majandusteadlane hoiatas ka selle eest, et tulevikus kaotavad inimesed töökohti masinatele.

Mis puudutab elatustaseme kaheksakordset paranemist, siis sinnamaani pole veel aastaks 2016 jõutud. Ameerika Ühendriikides oli 2010. aastal reaalsissetulek inimese kohta 5,6kordistunud. Samas on kasvanud ka majandus ja tootlikkus ning lühenenud töötundide arv.

Kuigi Keynes nägi tulevikku helgetes toonides, ei osanud ta arvestada sellega, et 86 aastat hiljem, kus inimeste elatustase on olulise tõusu teinud, muretsetakse endiselt rahaasjade pärast ning paljudele valmistab raskusi kuu lõpus ots otsaga kokkutulemine. Keynes avaldas hoopis muret selle pärast, mida järeltulevad põlved hakkavad peale kogu selle vaba ajaga, mis neil töötundide vähenemise tõttu üle jääb.

Eelarve ots otsaga kokkutulemine tekitab paljudele inimestele peavalu. Et selliseid muresid leevendada või neist lahti saada, tuleb ikka ja jälle osata analüüsida oma kulutusi ja eelarvet.

Jälgi oma kulutusi. Kõige paremini saab eelarvet remontida siis, kui sul on ülevaade sellest, kuhu raha iga kuu läheb. Siinkohal võivad abiks olla nii Excel, mobiilirakendused, kui ka pastakas ja märkmik. Kui sul on ülevaade oma kuludest ja tuludest, saad paremini oma raha juhtida. Näiteks, kui oled harjunud igal õhtul väljas söömas käima, kuid kuu lõpus avastad, et raha on vähe, muuda enda harjumusi. Sa ei peaks loobuma mitte söömisest, vaid vähendama söömisega seotud kulusid. Söö rohkem kodus näiteks.

Säästmine automaatseks. Mitu finantsplaneerimise eksperti on seda meelt, et iga kuu peaks säästma vähemalt 10 protsenti palgast. Veel parem on, kui see läheks sinu säästukontole automaatselt, ilma et sa ise peaksid selleks midagi tegema. Asja idee peitub selles, et kui säästad automaatselt, ei jää sa seda raha taga igatsema, vaid tegemist oleks kui autopiloodiga.

Säästmiseks eesmärk. On hea, kui raha säästmiseks oleks mõni suurem eesmärk – olgu see siis uus auto, maja või mõni muu suurem ost. Kui on eesmärk olemas, aitab see ka kulusid paremini ohjes hoida. Kui tead, mis on sinu eelarves kõige olulisem, keskendud sa eelkõige sellele, ja see aitab kulusid vähendada sealt, mis on vähem oluline.

Kasuta sularaha. Plastikkaartidega poes käies võib lihtsalt sattuda kulutamishasarti, sest rahakott ei lähe ju kuidagimoodi õhemaks. Niimoodi on keerulisem hoida kinni ka enda eelarve eesmärkidest. Kui oled saanud eelarve paika ja tead täpselt, kui palju võid iga kuu kulutada, võta see summa sularahana välja ja pane edasiseks kulutamiseks kuskile kõrvale. See aitab paremini kuludel silma peal hoida ja annab tunda, kui rahakott jääb õhemaks.

Maksa kõigepealt kõrge intressiga laenud. Laenudel on intressid erinevad ja kõigepealt tuleks vabaneda nendest laenudest, mille intressid on kõrgemad. Finantseksperdid on öelnud välja isegi selle, et kui sa ei pea intressi maksma, on see majanduslikult sama mis endale intressi teenimine. Ehk kui sa ei pea maksma krediitkaardi 18protsendilist intressi, võiks see võrduda samaga kui näiteks teenida 18 protsenti intressi. Suure intressiga laenudest tasuks vabaneda võimalikust kiiresti, sest seda vähem kahju need sinu eelarvele teevad.

Loo endale turvaplaan. Ükskõik kui palju või vähe sul võlgasid pole, ürita raha säästa. Iial ei või teada, millal autol ratas alt ära tuleb, arvuti ekraan läbi läheb või mobiiltelefon töötamast lakkab. Ühesõnaga, ootamatusi võib juhtuda iga päev ja seetõttu on hea, kui on pisut raha igaks juhuks kõrvale pandud.

Finantseksperdid soovitavad kõrvale panna vähemalt 3–6 kuu palga suuruse rahasumma. Sellest fondist peaks piisama ka ootamatu haigusepuhangu tekke või töökoha kaotuse puhul.

Ela oma võimaluste piires. Kui elada pidevalt üle oma võimete, pole isiklik finantskriis kaugel. Sa ei pea võistlema oma naabritega, kes alles hiljuti ostsid endale uue auto. Sa ei tea ju oma naabrite tegelikku rahalist seisu, äkki nad hoopis upuvad võlgadesse. Elamine oma võimaluste piires mitte ainult ei säästa sulle raha, vaid see tagab sulle ka rahalise turvatunde juhul, kui peaksid juhtuma ootamatud olukorrad.

Raha tahab, et teda kulutataks

Meid ahvatletakse pidevalt ostma asju või teenuseid, mida me tegelikult ei vaja, kuid millel suur hinnalipik küljes. Tihtilugu pannakse meid arvama, et peame alati käima kaasas kõige uuemate trendidega. Seetõttu pole ka imestada, miks miljonitel inimestel ka rikastes riikides on kuu lõpus vähe raha või puudub üldse raha säästmiseks. Isikliku eelarvega tuleb pidevalt tegeleda ja kulusid planeerida, sest isegi kui elatustase ja palgad tõusevad, ei pruugi me pääseda sellest, et raha kulub valede asjade peale ja saab otsa.

Artikli koostamisel on kasutatud Bankrate.com näiteid. Eelarve koostamiseks leiab infot ka minuraha.ee portaalist.

Kes oli John Maynard Keynes? Keynes (5. juuni 1883 – 21. aprill 1946) oli Inglise majandusteadlane, keda peetakse tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Keynes osales Rahvusvahelise Valuutafondi loomises ning teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2016, 13:03
Otsi:

Ava täpsem otsing