Aktsiate tagasiostmine on investorite lollitamine

08. veebruar 2016, 15:45
Apple omab hetkel maailma suurimat aktsiate tagasiostu programmi.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160208/BORS/160209893/AR/0/AR-160209893.jpg

Ligi seitse aastat pärast finantskriisi põhja on ettevõtete taskud rahast pungil ning oma väärtpabereid ostetakse tagasi buumiaja tempos. Üldiselt võetakse aktsiate tagasiostmist positiivse uudisena, kuid üha enam on näiteid, et see meetod ei ole efektiivne ja tegu on hoopis investorite lollitamisega.

Läinud aasta neljanda kvartali andmed pole veel lõplikult selged, kuid esimesed üheksa kuud näitasid, et ettevõtted kulutavad peaaegu samas tempos oma väärtpaberite tagasiostmisele kui 2007. aastal enne finantskriisi.

Miks seda tehakse? Selleks on kaks peamist põhjust – aktsia hinna kergitamine ja kasuminumbri suurendamine aktsia kohta. Isegi kui firma kogukasum ei muutu, siis kauplemises olevate aktsiate arvu vähendamisega suudetakse kasumit aktsia kohta suurendada. Ettevõtete juhtkonnad pööravad sellele palju tähelepanu, sest investoreid ja analüütikuid huvitab just kasum aktsia kohta, mitte üldine kasuminumber.

Mõistagi on ka teisi põhjuseid, miks ettevõte võib hakata aktsiaid tagasi ostma. Ühel juhul võidakse üritada rahulolematuid investoreid rõõmustada. Kuna vähem aktsiaid on kauplemiseks börsil, siis ühe aktsia suhteline väärtus tõuseb. Üsna tüüpiline on ka olukord, kus ettevõttel on lihtsalt liiga palju raha ja parema plaani puudumisel hakatakse oma väärtpabereid kokku ostma. Investoritele on seda plaani lihtne maha müüa, sest nemad üldjuhul võidavad sellest.

Ettevõte võib hakata aktsiaid tagasi hakata ostma ka madala aktsia hinna tõttu. Kui juhtkond tunnetab, et investorid on alahinnanud firma väärtpabereid, võivad nad usu märgina hakata neid turult kokku ostma. Üldine loogika näeb ette, et see parandab investorite meelestatust firma suhtes ja aktsia hind tõuseb.

Apple on kulutanud miljardeid ilma tulemuseta

Ameerika Ühendriikides on ettevõtted läinud ostuhulluse teed ja teatavad üha uutest tagasiostu programmidest. Praeguses seisus, kus aktsiaturud on langustrendis, võime oodata selle tendentsi jätkumist. Huvitav on märkida, et analüütikud on just mures ettevõtete nõrga kasumi kasvu väljavaate pärast ja selle vastu võitlemiseks ostavad ettevõtted oma aktsiaid kokku.

Hea näide on Microsoft. Eelmine aasta ostis firma tagasi üle 3% aktsiatest, mis oli kolmanda kvartali tulemuste juures määrava rolliga. Kuigi puhaskasum kahanes aastases võrdluses 1,3%, siis kasum aktsia kohta hoopis tõusis 3,1% ja lõi analüütikute ootusi. Negatiivne asi muutus hoobilt positiivseks. Mullu kolmandas kvartalis ostis Microsoft aktsiaid tagasi 4 miljardi dollari väärtuses.

Aktsiate tagasiostmise vallas on aga kuningas Apple. Firma kulutas 2013. majandusaastal 23 miljardit, aasta hiljem lausa 45 miljardit ja mullu 35 miljardit dollarit aktsiate tagasiostmisele. Kokku teeb see kolme aasta peale 103 miljardit dollarit. Võiks ju arvata, et kuna nad on nii hullumeelselt kulutanud raha oma väärtpaberite soetamisele, siis aktsia hind võiks kõrgel taevas olla. Kahjuks mitte.

Apple’i aktsia on kukkunud umbes 94 dollarile, olles tagasi 2012. aasta suve tasemel. Fakt on see, et Apple on tegelikult raisanud väga palju raha ja mitte midagi vastu saanud. Näiteks eelmise aasta kolmandas kvartalis kulutati 4 miljardit dollarit aktsiate tagasiostmisele keskmise hinnaga 128,08 dollarit. See on lausa 36% kõrgem, kui praegune turuhind.

Tasub veel meeles pidada, et Apple laenab raha, et oma aktsiaid tagasi osta! Neil võib küll bilansilehel kirjas olla, et rahalisi vahendeid on 216 miljardit, kuid sellest otseseid rahalisi vahendeid koduturul USAs on veidi vähem kui 17 miljardit. Mulle jääb küll selgusetuks, kuidas nende tagasiostu programm on investoreid aidanud või nende investeeringu väärtust tõstnud.

Ostetud aktsiad kohe tagasi töötajatele

Apple ei ole ainukene, kes pole, vaatamata miljarditele kulutatud dollaritele, suutnud oma aktsiale elu sisse puhuda. IBM on teine ilmekas näide. Reutersi hiljutisest analüüsist selgus, et firma on alates 2005. aastast oma aktsiate soetamisele kulutanud 125 miljardit dollarit. Sama perioodi jooksul kulutas firma teadus- ja arendustegevusele 111 miljardit.

See oleks veel vastuvõetav, kui IBM oleks omadega heal järjel, kuid nende käive kahaneb ja uute toodetega ei suudeta turule tulla. Kuigi firma aktsia on 10 aasta peale 51% plussis, siis 2013. aasta tipust on väärtpaber kukkunud umbes 43%. Võib taas väita, et firma on kulutanud hunnikute viisi raha ja investorid pole sellest võitnud.

Investoritel tasub tähelepanelikult jälgida, kui palju on ettevõtte kauplemises olevate aktsiate arv vähenenud. Isegi kui firma teatab, et ostis näiteks 5% aktsiatest tagasi, siis see ei tähenda, et aktsiaid kohe 5% vähem on.

Väga paljud firmad premeerivad töötajaid aktsiaoptsioonidega või kasutavad aktsiaid mõne ühinemise või ülevõtmise rahastamiseks. See on ka loogiline praktika, sest näiteks Silicon Valleys, kus suur hulk tehnoloogiaettevõtteid pesitseb, võtab osariik ja föderaalvalitsus maksudena umbes 50% töötajale makstavast preemiast endale. Ettevõtted ei taha lihtsalt niisama oma maksukoormust suurendada ja pangakonto seisu vähendada, mistõttu premeeritaksegi töötajaid eelkõige aktsiaoptsioonidega.

Tavainvestorid aga peavad sellel silma peal hoidma, sest nii kaob aktsia loodetud suhteline väärtuse tõus ära. Kuigi firma pressiteade võib kõlada uhkelt, et just nii mitu miljardit dollarit sai “investoritele tagastatud”, siis tegelikult on tegu nende samade investorite lihtlabase lollitamisega.

Olukord on aga selline, et aktsiate tagasiostu programmide aeglustumist pole näha. Tugevalt kukkunud börsid ning aeglustuvad või lausa kahanevad kasumid vaid toidavad ettevõtete juhtkondade himu osta aktsiaid tagasi, et paberil paremat kasumit näidata ja loodetavasti aktsia hinda kõrgemal hoida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2016, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing