Venemaa pommitab Google'it ja Apple'i maksudega

Kirumissõnadega vürtsitatud pooleteisttunnises usutluses teatas Klimenko, et Google ja Apple peavad hakkama maksma rohkem makse ning Microsofti operatsioonisüsteemi Windows ei tohi enam riigiasutuste arvutites kasutada. „Meie toidame lehma ja nemad lüpsavad seda,“ kommenteeris blogi- ja statistikateenuseid pakkuva internetifirma juht Klimenko Bloombergi vahendusel.

Ameerika firmadele plaanitav maksutõus peaks andma rohkem tegevusruumi sellistele Vene päritolu konkurentidele nagu Yandex ja Mail.ru. Windowsi süsteemide asendamine Linuxiga oleks vastulöök Microsofti ühinemisele sanktsioonidega pärast Krimmi annekteerimist.

Putini nõunikul on liitlane ka riigiduumas: Andrei Lugovoi, üks kahest endisest KGB ohvitserist, kellele Suurbritannia kohus on esitanud süüdistuse Putini kritiseerija Aleksandr Litvinenko tapmises Londonis 2006. aastal. Lugovoi, kes pärast Litvinenko tapmist parlamenti sai ning süüd eitab, on esitanud eelnõu, mis kehtestaks 18protsendilise käibemaksu ligi 300 miljardi rubla suurusele müügitulule, mida Google, Apple jt välismaised ettevõtted igal aastal Venemaal teenivad.

Pakutud seadusemuudatus on üks paljudest abinõudest, millega riik püüab lappida oma kuue aasta suurimat eelarvepuudujääki. Nafta hinna kukkumine ja Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid on viinud Venemaa raskeimasse kriisi alates Putini võimuletulekust 2000. aastal.

Kremli umbusk Ränioru vastu ulatub aga maksundusest palju sügavamale. Riigis, mille president on nimetanud internetti „CIA projektiks“, on levinud kahtlustused, et USA ettevõtted täidavad oma riigi valitsusasutuste tahet sama palju kui aktsionäride oma. Näiteks Google, mis teadupärast jälgib „kõike“, vastab Klimenko sõnul aastas 32 000-le USA täitevvõimu poolt esitatud päringule, kuid mitte ühelegi Venemaa omale. „Me peame seda potentsiaalseks ohuks oma riigi julgeolekule,“ märgib Klimenko. Google, Apple ega Microsoft pole väidet kommenteerinud.

Putin on pärast naasmist presidenditoolile 2012. aastal tugevdanud kontrolli interneti üle praktiliselt samamoodi, nagu ta võttis kahel esimesel võimuperioodil lõa otsa telejaamad ja trükiajakirjanduse. Ta allkirjastas seaduse, mis võimaldas sulgeda veebilehekülgi mis tahes „ekstremistliku“ sisu eest, seadis piirangud blogimisele ning nõudis internetifirmadelt kõikide Vene netikasutajate isikuandmete talletamist Venemaa serverites.

Venemaa suhted läänega on pärast külma sõja lõppu jõudnud sügavaimasse madalseisu ja olukorra paranemist silmapiiril ei paista, nagu kinnitab ka Klimenko kavatsus jätkata barjääride püstitamist küberruumis. „Sellised tulemüürid nagu Põhja-Koreas või Hiinas meile ilmselt ei sobiks, aga kõik on ainult aja küsimus,“ teatab Klimenko. „Google’i lahkumine Venemaalt ei oleks katastroof – Yandex ja Mail.ru valdavad sarnast tehnoloogiat.“