Kuidas teha investeerimises õigeid otsuseid?

Raha investeerimine ei ole sugugi lihtne. Kõigil meist on ette tulnud olukordi, kus on vaja teha raskeid otsuseid. Tulevikku me aga ette ennustada ei oska ja seetõttu on õige otsuse tegemine raske.

Allpool on välja toodud MarketWatchis ilmunud Paul Merrimani 9 kõige raskemat otsust, millega investoritel tuleb silmitsi seista:

1) Põhiline investeerimisotsus on ehk see, keda me hakkame usaldama. Kui sa usaldad oma nõustajat, kes seab enda huvid sinu omadest ettepoole, võid sa peagi poole oma pensionisäästudest kaotada. Olen näinud mitmeid kordi, kuidas see on juhtunud.Maakleritele ja nõustajatele tehakse eraldi koolitusi, et nad oleksid inimeste jaoks meeldivad, autoriteetsed ja usaldusväärsed. Aga paljudel juhtudel on nende teadmised ja arusaamad pealiskaudsed. Peaksid usaldama akadeemikuid ja teadlasi, kelle huvid ei lähe sinu omadega vastuollu.

2) Me kõik teeme investeerimises vigu ja nende tunnistamine võib olla raske. „Koerte“ (langenud aktsiate) müümine portfellis võib olla väga valulik, sest viga on punasega otse sinu silme ette kirjutatud. Aga kukkunud aktsiate müümine on tihtipeale hoopis õige asi, mida teha.

3) Raske on ka tunnistada, et sa ei suuda turgu edestada. Liiga paljud investorid tulistavad sellega jalga endale – nad arvavad, et suudavad tervest turust paremat tootlust saada.Turgude ületamine on vale eesmärk. Kõige parem on otsida madalat riski, mis kattub sinu vajadustega. Või siis peaks otsima kõrget tootlust, mis läheb sinu riskitaluvusega kokku. Selle asemel, et palgata omale kõige targem nõustaja, ole ise tark investor. Ja targad investorid valivad investeerimiseks kõige lihtsama mooduse: indeksfondid.

4) Enamus investoreid ei tea, kui palju riske võtta. Liigsed riskid võivad väga halvasti lõppeda (ja magamata öödega). Liiga väikeste riskidega sööb inflatsioon su tootluse ära. Kõige parem on vaadata, milliseid kaotusi on investorid erinevatel aktsia- ja võlakirjaturgudel saanud. Selle järgi saad hinnata, milliseks võivad sinu kaotused osutuda.

5) Kui sul on hunnik raha, mida investeerida, siis on väga raske otsustada, millal alustada. Kas kohe praegu? Või peaks ootama paremaid hindu? Mõned inimesed maadlevad endaga niimoodi aastaid.Pullituru (tõusva turu) ajal võid sa karta, et maksad aktsiate eest liiga kõrget hinda. Seega hoiad sa oma vara rahas ja jääd tõusust ilma. Karuturul võid sa oodata, et hinnad langeksid veel, et teha paremat tehingut.

Üks võimalus on fikseerida summa, mis raha eest sa aktsiaid omad. See tähendab, et sa ostad automaatselt aktsiaid kui hinnad on madalal ja müüd kui hinnad on kõrgel.

6) Säästmise juures tekib alati dilemma – kas säästa rohkem raha või kasutada seda vajalike asjade ostmiseks?Noortel investoritel on võimalik oma investeeringutelt saadavaid sissetulekuid elu hilisemas perioodis kahekordistada – selleks tuleb säästuprotsenti tõsta vaid 10 protsendilt 20 protsendini. Kui sa treenid ennast praegu vähesemaga elama, saad hiljem tunduvalt rohkem. Ehk saad varem ka pensionile minna.

7) Võib olla raske turgude ajastamisest loobuda. Ma olen küsinud inimestelt väga palju kordi, kas nad on turuajastajad või "osta ja hoia" investorid. Rohkem kui 90 protsenti neist ütlevad, et nad ostavad ja hoiavad.

Kui turgudel asjad viltu veavad, on nad kärmed oma strateegiat unustama. Nad näevad, milliseid riske nad peavad tegelikult taluma. Seejärel hakkavad nad üritama turgu ajastada. Nemad järgivad „ma ei suuda seda enam taluda“ ajastamissüsteemi.

Mis on lahendus? Kontrolli riske, mida sa võtad. Seejärel võta omale suhtumine, mida sa kannatlikult järgid. Seda on lihtne öelda, aga see võib mõnikord väga raskeks muutuda. Viimased kaks punkti võivad selles osas aidata.

8) 21. sajandil tuleb pidevalt peale uudiseid, informatsiooni ja kommentaare. Päris palju sellest infost on suunatud investoritele.

Suur osa sellest, mida sa uudistest loed, ei ole sinu kontrolli all. Kui sa ei saa midagi muuta, miks peaks sellele liiga palju energiat kulutama?

Mitmeid kordi olen näinud, kuidas finantsmeedia on muutnud inimesed nii rahutuks, et nad on loobunud oma läbimõeldud plaanidest. Tihtipeale on parim lülitada telekas välja ja kulutada oma aeg millegi muu jaoks. Viimane punkt on sellega tihedalt seotud.

9) Kui tihti peaksid sa vaatama oma aktsiate, fondide või portfelli väärtust? Kui sa oled oma omale plaani valmis teinud, mis vastab sinu vajadustele ja riskitaluvusele, siis õige vastus võiks olla korra kuus või isegi kvartalis.

Kui see valmistas sulle üllatuse, siis on see ohumärk. Paljudes uuringutes on leitud, et inimesed, kes oma investeeringuid kogu aeg jälgivad, kauplevad (müüvad ja ostavad) tihedamalt. Need, kes tihedamalt kauplevad, saavad omakorda väiksemat tootlust.

See, mis täna sinu investeeringutega juhtub, ei oma 5, 10, 20 või 30 aasta pärast mingit tähtsust. Just pikaajalisele perioodile peaks oma fookuse aga seadma.