Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iraan tõmbab investorite tähelepanu

16. veebruar 2016, 11:30
Iraan jääb väikeinvestoritele endiselt kaugeks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160216/BORS/160219779/AR/0/AR-160219779.jpg

Pikki aastaid tuumaambitsioonide tõttu sanktsioonidega maadelnud ja välisinvestorite jaoks võrdlemisi raskesti kättesaadavaks jäänud Iraan on pärast jaanuaris rahvusvaheliste piirangute alt pääsemist kerkinud lühikese ajaga investorite tähelepanu keskpunkti.

Eriti pingsalt hoiavad riigi arengutel silma peal naftainvestorid, sest omal ajal oli tohutute nafta ja gaasi reservidega riik OPECi suuruselt teine naftatootja. Ehkki analüütikud jäävad praegu veel riigi tootmisvõimsuse teemal eri meelt, võib Iraani naftaturule naasmine globaalset ülepakkumist veelgi suurendada.

Kindlasti ei ole naftasektor ainus, mis välisinvestoreid paelub. Pärast finantssanktsioonide kaotamist on investoritel võimalik varasemast lihtsama vaevaga kaubelda Teherani börsil, kus on noteeritud pea sama palju ettevõtteid kui Istanbuli börsil.

Oodata on raha sissevoolu

Iraani investeerimisele pühendunud ettevõtte ACL Assets Managementi kaasasutaja Reza Soltanzadeh ennustas Bloombergile antud intervjuus, et kuue kuni kaheksa kuu jooksul võib raha sissevool küündida 1 miljardile dollarile.

Ligi 90 miljardi dollari suuruse turuväärtusega on Iraani börs Lähis-Ida suuruselt viies ning võistleb sanktsioonide kaotamise järel investorite tähelepanu pärast regiooni suurima börsi Saudi Araabiaga.

Ehkki Teherani börsile investeerimine oli varemgi paljudele rahvusvahelistele investoritele legaalne, siis pangandussektorile pandud finantssanktsioonid muutsid rahaülekanded Iraani ja riigist välja peaaegu võimatuks. Bloombergi teatel on suurem osa nendest sanktsioonidest nüüd eemaldatud, mis lubab riigi pankadel taas ühineda rahvusvaheliste arvelduste süsteemiga SWIFT.

LHV fondijuht investeerimise teemal skeptiline

Iraani arengutel silma peal hoidnud LHV Pärsia Lahe Fondi juht Joel Kukemelk nentis siiski, et Teherani börsile otse investeerimine on välisinvestoritele veel pikka aega keeruline. Seda raskendab tema kinnitusel sobiva depoopanga leidmine, rahapesu tõkestamise seaduse karmid nõuded, kohaliku finantsjärelevalve tase, sealsete börsiettevõtete finantsraporteerimise madal tase ja palju muudki.

Kukemelk tõdes, et eelpool kirjeldatud põhjustel ei ole suuremal osal institutsionaalsetel investoritel veel mitu aastat Iraani börsile asja. Jaeinvestorid peavad ilmselt veel kauem ootama. Parim võimalus Iraani sanktsioonide kadumisest kaudselt osa saada on fondijuhi hinnangul regioonispetsiifiliste fondide kaudu.

„Kuigi LHV Pärsia Lahe Fond Iraani ei investeeri, on tegu kogu Lähis-Ida regiooni jaoks väga pikaajaliselt positiivse arenguga, millest fond kasu lõikab,“ reklaamis ta. „Ka mõni Euroopa üksikettevõte otsib Iraani turult lisakasvu, näiteks autotootjad Renault ja Peugeot. Samas, Iraani osakaal nende ettevõtete kogumüügist ei tule kuigi suur.“

Kukemelk ütles, et GCC börside ettevõtted otsivad lisakasvu neile avanenud 80 miljoni uue tarbijaga turult ning osal GCC ettevõtteist, kuhu LHV Pärsia Lahe Fond investeerib, on juba praegu äritegevus Iraanis – nende seas fondi kaks suurt investeeringut Ras Al Khaimah Ceramics (AÜE keraamikatootja) ja Savola (Saudi Araabia toiduainete tööstus).

Kasvu pärssisid poliitilised probleemid

Fondijuhi kinnitusel on Iraan väga suur majandus ja huvitava ajalooga riik, mille suurimad takistused on olnud poliitilised probleemid ja usulistest lahkarvamustest tulenevad konfliktid naaberriikidega.

„Loodetavasti on Iraani riigijuhid lääneriikidega tõepoolest nüüd aga uut lehte keeramas,“ märkis Kukemelk. Suurimad võitjad paranenud suhetest läänega ja sanktsioonide kadumisest võikski olla tema hinnangul just kohalikud iraanlased, kelle reaalsissetulekutele on sanktsioonid valusa jälje jätnud. Suuremad sissetulekud tähendavad kohalike iraanlaste jaoks aga suuremat tarbimisvõimet, rohkem raha reisimiseks, kaupade ostmiseks ja investeerimiseks.

LHV Pärsia Lahe Fondi juht Joel Kukemelk hoiatab Iraani poliitilise riski eest.

Palju riske

Kõigele vaatamata kätkeb Iraan endas välisinvestorite jaoks endiselt kuhjaga riske. Kõige olulisem nendest on fondijuhi hinnangul poliitiline risk, et suhted taas halvenevad nii Lähis-Ida naaberriikide kui ka teiste lääneriikidega. „Suhted on olnud volatiilsed ning ei saa välistada, et suhete paranemine praegu on vaid ajutine nähtus ning olukord võib teravneda uute liidrite võimuletulemisel nii Iraanis kui ka mujal lääneriikides,“ tõdes Kukemelk.

Seega võib Iraani sanktsioonikoormat leevendanud tuumakokkulepe osutuda investorite jaoks lõksuks, kuna pärast leppe sõlmimist võidakse 10 aasta jooksul teatud juhtudel sanktsioonid mistahes ajal taas ellu rakendada.

Samuti jäävad vaatamata mullu juulis sõlmitud tuumaleppe nõuete täitmisele rahvusvahelised sanktsioonid jõusse ligi paarisaja Iraani ettevõtte ja isiku suhtes ning mõni neist on seotud ka avalikult noteeritud ettevõtetega. Eeltoodud riskid on ka põhjus, miks vähemalt esialgu Iraani börsile välisinvestorite tormijooksu oodata pole.

Iraani börsiindeks koondab rohkem kui 300 ettevõtet ning kaubeldavate ettevõtete keskmine P/E (aktsia hinna ja kasumi) suhe on 5,7. Võrdluseks, arenevate turgude keskmine P/E suhtarv on 12,2. Teherani börsi keskmine kuukäive oli mullu 902 miljonit dollarit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2016, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing