Alar Tamming selgitab kulla hinna tõusu

18. veebruar 2016, 13:00
Tavidi suuromanik Alar Tamming.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160218/BORS/160219681/AR/0/AR-160219681.jpg

Valuutavahetuse ja kullamüügiga tegeleva Tavidi suuromanik Alar Tamming ütles, et kulla hinnatõusu on tekitanud olukord, kus järjest rohkem investoreid soovib elektroonilist kulda vahetada füüsilise vastu.

„Taoliste sündmuste loogiliseks jätkuks ongi kulla hinnatõus,“ ütles Tamming ja lisas, et elektroonilise ja nõudmisel kohaletoimetatava füüsilise kulla suhe on toorainebörsil järsult kasvanud.

Kulla hind on aasta algusest kallinenud 14 protsenti. Eelmisel nädalal kallines kuld 7,1 protsenti, mis on viimase seitsme aasta suurim nädalane tõus.

Investorite janu füüsilise kulla järele on põhjustanud aga keskpangad ja valitsused, kes on liiga palju majandusse sekkunud ja sellega probleeme tekitanud. Lisaks sellele väitis Tamming, et finantskriis on juba alanud.

Elektrooniline kuld tekitab hinnamoonutusi

„Normaalses turumajanduses liigutaks kulla ostu- ja müügihinda nõudmise ja pakkumise vahekord. Nõudluse suurenedes peaks kulla hind tõusma, nõudluse vähenedes aga langema. See reegel kehtiks juhul, kui kauplemine toimuks ainult reaalse füüsilise kullaga,“ nentis Tamming.

„Kahjuks on finantsmaailma uuendused võimaldanud olukorra, kus elektrooniliselt kaubeldava kulla hulk on tõusnud reaalselt ekeisteeriva kullaga võrreldes mitmekordseks. See on tekitanud hinnamoonutusi juba mitu aastat. Samuti on kulla hinnaga toimuva mõistmiseks vajalik aru saada, mida tähendab kulda omamata selle lühikeseks müümine (langusele panustamine).“

Tamming väidab, et viimastel aastatel on kulla hinna liikumise määranud elektroonilise kulla lühikeseks müümine, mille tõttu on hind mitu aastat järjest langenud. Ja seda vaatamata asjaolule, et füüsilisel turul on nõudlus olnud suurem kui pakkumine.

„Hind sai langeda seetõttu, et kullahoidlates teenindati kõiki, kes tulid elektroonilist kulda vahetama füüsilise vastu. Ühtegi tõrget ei olnud, vaatamata sellele, et elektroonilist kulda oli käibel ligi 100 korda rohkem kui füüsilist,“ lisas kullaärimees.

Ka hinnalanguse juures suudeti kõik füüsilise kulla soovijad ära teenindada, ütles ta ja tõi näiteks, et ühel kuul kaubeldi kullaga elektrooniliselt 360 miljardi dollari ulatuses, füüsilist kohaletoimetamist sooviti aga ainult 280 miljoni dollari väärtuses (0,1 protsenti elektroonilistest tehingutest).

Mudel on hakanud kokku jooksma

Tammingu sõnul on alates detsembrist antud mudel hakanud kinni jooksma. „Esimene märk oli see, et füüsilise ja elektroonilise kulla vahe kasvas 100kordsest 300kordseks. Iga grammi kulla kohta hakkas elektrooniliselt tiirlema ligi 300 grammi,“ nentis ta.

 „Selle aasta jaanuari lõpuks jõudis see suhtarv 542 elektroonilise ühikuni 1 ühiku füüsilise kulla kohta. On selge, et nii pikaajaline turumoonutus hakkab mingil hetkel kogu süsteemi mõjutama. Kohe, kui investoritel tekib soov oma elektrooniline kuld ka arvutiekraanidel olevate bittide asemel kätte saada, siis tulevad süsteemi tugevad error'id.“

„Nii ka juhtus. Järjest rohkem hakati soovima ka füüsilist kulda. Esialgu püüti ladudest endiselt oma kliente korralikult teenindada. Kuid väljavõtmine ületas peagi kriitilise piiri. Comexi registreeritud kullavarud vähenesid 26. jaanuaril ühe päevaga 73 protsenti. Summaliselt on tegemist suhteliselt väikse kogusega (laoseis kukkus 275 325 untsilt 73 980 untsini), kuid see näitab maailmas eksisteerivaid suundumusi,“ põhjendas ta.

Loogiline jätk on kulla hinnatõus

Tamming lisas, et taoliste sündmuste täiesti loogiliseks jätkuks ongi kulla hinnatõus, sest endiselt on elektroonilist kulda füüsilise kullaga võrreldes liiga palju käibes. Tema sõnul toob kulla hinnatõus ladudele natuke leevendust. Kui kohale toimetamise soovid jätkuvad, siis on aga oodata edasist hinnatõusu.

 „Ainus võimalus hinnalanguseks oleks see, kui kulda hakatakse suurelt lühikeseks müüma. See põhjustaks aga veelgi suuremat huvi füüsilise kulla vastu. Seetõttu on suurem hinnalangus äärmiselt ebatõenäoline. Ilmselt on ka investorid hakanud aru saama, et elektrooniline ja reaalvara on kaks erinevat asja, mida saab teatud ajahetkedel üksteise vastu vahetada. Murrangulistel perioodidel muutub üks nendest kahest väärtusetuks. Igaüks võib arvata, kumb,“ hoiatas ta.

Finantskriis on alanud

Praegust turgude ja majanduse olukorda kommenteerides ütles Tamming, et just on alanud kõigi aegade suurim ja võimsam finantskriis, mis ei lõppe enne, kui toimub sekkumise vähendamine.

„Seetõttu prognoosin, et kulla hind jätkab edasist tõusu nii kaua, kuni finantssüsteemis toimuvad normaalsele turumajandusele viivad muutused. Kuna turumajandus eeldab sekkumise vähendamist, aga keskpangad teevad vastupidist ning püüavad süsteemi päästa intresside imevigurite ja teiste kõlavate sõnadega nagu "kvantitatiivne lõdvendamine,“ siis lähiajal paranemist ja normaliseerumist oodata ei ole."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2016, 13:04
Otsi:

Ava täpsem otsing