Kuidas mõjutaks Brexit Londoni firmasid?

21. veebruar 2016, 10:30

Londoni metallibörs Londoni metallibörs.
Foto: EPA

Juunis toimub Suurbritannias referendum, kus otsutatakse, kas jääda Euroopa Liitu või mitte. Milline oleks aga otsuse mõju Suurbritannia majandusele?

Bloomberg on välja toonud vastused üldisematele küsimustele. Aluseks on võetud uuringud ja intervjuud analüütikute, juristide ning pankuritega.

Mis on kaalul?

Finantsteenuste osakaal Briti sisemajanduse koguproduktist on 12 protsenti (180 miljardit naela). Makse saadakse finantssektorist kokku 66 miljardit naela. Mitmes valdkonnas on London vaieldamatu liider – näiteks valuutaturu kauplemises (41 protsenti maailma kogumahust) ja derivaatide turul (49 protsenti maailma kogumahust). Brexiti vastased ütlevad, et Euroopa Liidust lahkumine tähendaks ka seda, et paljude finantsteenuste puhul hakkaks Londoni turuosa vähenema.

Mis asi on passporting ja miks on see tähtis?

Praegu võivad Euroopa Majanduspiirkonnas äri ajada kõik ettevõtted, kes on saanud Briti regulaatoritelt sellekohase „passi“. Väljaspool Euroopa Liitu olevad pangad – näiteks JPMorgan, Credit Suisse ja Nomura Holdings – on Euroopa klientidele ligi pääsenud just Londoni kaudu. Ilma selle privileegita kaotavad paljud ettevõtted õiguse ELis Suurbritannia kaudu äri ajada.

Euroopa Liidust lahkumine ei tähendaks aga automaatselt, et niinimetatud passporting (tegevuslubade süsteem) kõrvaldataks. Britid peaks selle säilitamiseks siiski Euroopa Liiduga oskuslikult läbi rääkima. Tõenäoliselt ei taha Euroopa Liidu liikmesriigid, et teised riigid Suurbritanniat matkima hakkaks. Tegevuslubade väljaandmise õiguste kaotamine tähendaks, et finantsteenuste eksport ELi väheneks poole võrra (10 miljardi naela võrra), selgub Neil Woodfordi tehtud uuringust.

Kuidas Brexit toimuks?

Üheks probleemiks varuplaanide tegemisel on see, et ettevõtted ei tea, mis täpselt saama hakkab. Kui Suurbritannia otsustab lahkuda, algavad läbirääkimised, mis kestavad kaks aastat. Selle aja jooksul lepitakse kokku, millised saavad olema majanduslikud suhted.

Niinimetatud Norra mudeli järgi lahkuks britid Euroopa Liidust, aga jääks Euroopa Majanduspiirkonda. Teise stsenaariumi kohaselt kaotaks britid tegevuslubade väljaandmise õiguse, aga saaks suurema iseseisvuse tähtsate küsimuste lahendamisel – näiteks rahanduse ja immigratsiooniga seotud küsimuste puhul.

Mida tähendaks Brexit pankade jaoks?

Iga päev vahetab Londonis omanikku rohkem kui triljon dollari väärtuses eurosid – see on maailma kogumahust peaaegu pool, selgub Bank of International Settlementsi andmetest. Praegu domineerib maailma valuutaturgu London. See positsioon pannakse Brexiti puhul proovile.

Eelmisel aastal tahtis Euroopa Keskpank, et kõik valuutaturu tehingud eurodega toimuks eurotsoonis. Keskpanga püüdlused olid eelmisel aastal aga tulutud. Pärast Euroopa Liidust lahkumist ei pruugi brittidel enam nii palju õnne olla. Tõenäoliselt muutuks paljude ettevõtete jaoks tülikaks hoida oma eurodele keskenduvaid tehingukeskusi Euroopa Liidust väljaspool, ütlevad juristid.

Tuletisväärtpaberid (derivaadid) on samuti üks valdkond, mis kannataks. Üks kolmandik selliste instrumentidega kauplemisest toimub just Londonis. Kui ühisele turule on kehvem ligipääs, võivad ettevõtted oma üksused viia teistesse Euroopa suurlinnadesse, ütlevad juristid ja pankurid. Nende sõnul on USA pangad juba praegu tegemas ettevalmistusi Londonist lahkumiseks.

Tõsi, Londonis on palju sellel alal kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja asutuste infrastruktuuri. Seda süsteemi ei ole sugugi kerge uuesti luua ja see tähendab, et järsku turuosa kaotust tõenäoliselt ei tuleks.

Mida arvavad pangad?

Suurem osa ettevõtetest pole sõna võtnud, pigem luuakse varuplaane ning ollakse äraootaval seisukohal. Mõned on ka otse välja öelnud, millised tagajärjed Brexitil on.

Näiteks HSBC pank teatas sellel nädalal, et jätab oma peakontori Suurbritanniasse, aga võib olla sunnitud viima 1000-5000 investeerimispanganduse töötajat Pariisi.

Goldman Sachs on öelnud, et viib osad oma kontorid Suurbritannia lahkulöömisel teistesse riikidesse.

UBS Groupi juhatuse esimees Axel Weber ütles, et tõenäoliselt saavad britid piisavalt hea kokkuleppe, mis ei kahjusta kuidagi Londonit.

Deutsche Banki tegevjuht Jürgen Fitschen ütles, et nende pank on praegu uurimas, mida võiks Brexit kaasa tuua. Ta ütles, et ka teised ettevõtted peaks teema üle aktiivsemalt arutlema, et hiljem ei tehtaks "rumalaid vigu".

Mis saab fondihalduritest ja kindlustajatest?

Riskifondidel ja teistel varahalduritel ei tohiks palju peavalu olla, sest suur osa nende üksustest asuvad juba teistes Euroopa riikides. Suurbritannia fondihaldurid on olnud seni optimistlikud. Nii Henderson Group kui ka Ashmore Group on teatanud, et nende jaoks on Brexiti mõju sisuliselt olematu.

Riskifondijuhtide hulgas on kõige häälekam Brexiti pooldaja olnud Odey Asset Managementi asutaja Crispin Odey. Tema sõnul on Euroopa Liit muutunud majanduslikust ühendusest poliitiliseks ühenduseks. Toscafundi ökonomisti Savvas Scouri sõnul on finantsteenuste turu kaotamise hirm ülepaisutatud. „Ei ole lihtsalt tõsiseltvõetavad alternatiivi Londonile,“ ütles ta.

Kindlustajate jaoks on suurim mure ehk see, kuidas säilitada ligipääs 500 miljonile potentsiaalsele kliendile Euroopa Liidus. Passporting süsteemi puhul võivad kindlustajad teistes Euroopa Liidu riikides vabalt uusi harusid avada. Brexit võib seda aga ohustada, ütles Sean McGovern kindlustusfirmast Lloyds of London.

McGovern toetab Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu. „Suurbritannia liikmelisus on üks osa ELi eduloost,“ hoiatas MgGovern selle kuu alguses peetud kõnes.

Kui suur on Brexiti tõenäosus?

Küsitluste tulemused on olnud erinevad. 16. veebruaril avaldatud telefoniuuringu kohaselt toetab Brexitit 36 protsenti inimestest, 54 protsenti tahavad aga jääda. ICMi 7. veebruaril tehtud onlain-küsitluse järgi soovib Brexitit aga 42 protsenti inimestest ning 41 protsenti tahavad jääda Euroopa Liitu.

Jälgi Investor Toomast sotsiaalmeedias
Investor Toomase uudiskiri

Telli viimased börsiuudised oma meilile. Liitu Investor Toomase uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Investor Toomase uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Börs 10:18 28. juuni 2016

Börsid põrkasid uuesti üles

Briti nael tugevnes täna esimest korda pärast referendumi tulemuste selgumist, kuna poliitikud tegid kiireid samme majanduslanguse vältimiseks. Ka Euroopa börsid alustasid päeva tõusuga.
20:55 27. juuni 2016

Nafta hind langes järsult

14:11 27. juuni 2016

Soros panustas naela tõusule

08:31 28. juuni 2016

Brexit mõjutas londonlaste und

16:45 27. juuni 2016

Langus börsidel süvenes

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

241 248 €

RAHA

23%

AKTSIAD

77%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Kuld
11:45 27. juuni 2016

Investorid varuvad kulda

Börs
10:49 27. juuni 2016

Börsidel tuleb ärev nädal

10:08 27. juuni 2016

Kodubörs avanes punases

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

15:15 26. juuni 2016

Merkel kiire lahutuse vastu

1

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Äripäeva logo

Sisukord

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Rikaste TOP

Dividendide TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Fitbit
08:31 28. juuni 2016

Brexit mõjutas londonlaste und


Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.