Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Euroopas kaob sularaha?

27. veebruar 2016, 16:15
500-eurosed rahatähed.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160227/BORS/160229823/AR/0/500-eurosed-rahatähed.jpg

Bin Laden on vaevumärgatav, kurikuulus ning ohus. Tõsi, praegu ei räägi me surnud al-Qaeda juhist, vaid 500-eurosest rahatähest, millele hispaanlased on andnud just Bin Ladeni nime.

Tavalised kodanikud näevad seda rahatähte harva, bürokraadid süüdistavad seda kriminaalide ning terrorismi abistamises. Nüüd kaalub Euroopa Keskpank 500-euroste rahatähtede käibelt ärakorjamist.

Selline sündmus pole pöördeline, aga see kattub Euroopa valitsuste püüdlustega sularaha kasutamist üldiselt piirata. See on muutnud inimesed närviliseks ja paljud kardavad, et bürokraatide eesmärk on füüsilistest rahatähtedest täielikult lahti saada. See võib olla ka rahapoliitikute jaoks ahvatlev, aga sularaha kaotamisel on ka negatiivne pool. Privaatsust hindavad inimesed võivad hakata kasutama reguleerimata elektroonilisi valuutasid, näiteks bitcoini.

Süsteemiväline valuuta

„Meil on kindlasti vaja vahetusraha ja meil on ka vaja midagi, mille väärtus säiliks,“ ütles OECD nõunik William White. Ta ütles, et detsentraliseeritud valuutad võivad vabalt tulevikus populaarsemaks osutuda kui ametlik valuuta. „Kui tuleb välja, et praegune süsteem meile midagi enam ei paku, siis pakub seda miski muu.“

2002. aastal kasutusele tulnud euro sularaha hulk on pidevalt kasvanud. Eelmisel kuul jõudis ringluses oleva sularaha maht 1,06 triljoni dollarini. Selle kõige eemaldamine majandusest tundub väga keeruline. 500-eurone moodustab kõigi ringluses olevate rahatähtede väärtusest 29 protsenti – 306 miljardit eurot. Seega oleks väljapakutud muutus suur sekkumine. Ei ole selge, millega see väärtus asendatakse.

„See on väga halb, kui inimesed usuvad, et 500-euroste rahatähtede kaotamine on esimene samm pikemaajalisest protsessist, mille käigus tahetakse sularahast täielikult loobuda,“ ütles Saksamaa Bundesbanki president Jens Weidmann.

Privaatsus ja isikuvabadused

Austria asemajandusminister Harald Mahrer ütles sellel kuul, et kodanikel on põhiseadusest lähtuv õigus sularaha kasutada. Ðveitslased kasutavad samuti meeleldi sularaha. Eelmisel kuul kehtestati Ðveitsis 100 000 frangi suurune piirang anonüümsetele sularahaülekannetele. Sellele oli tuliselt vastu Ðveitsi Rahvaerakond – parlamendiliikmete sõnul võimaldab see valitsusel oma kodanike järel nuhkida, mis vähendab isikuvabadusi.

Teistest riikides on sularaha vähendamine läinud libedalt. Näiteks Rootsis on käibel olevate rahatähtede koguväärtus vähenenud viie aastaga ühe neljandiku võrra. Tõsi, kõik ei ole siiski rahul. Rootsi Tarbijate Assotsatsiooni peasekretär Jan Bertoft ütles, et pangad vähendavad sularaha käitlemist liiga kiiresti. Paljud inimesed vajavad sularaha, aga taoline käitumine vähendab nende jaoks selle kättesaadavust.

„Sularaha on legaalne maksevahend ja praegu võetakse see makseõigus ära,“ ütles ta. „See on väga kahetsusväärne. Kõigile peaks andma aega, et kohanduda.“

Krüptovaluuta muudaks keskpangad ülearuseks

Selleks, et luua uus bitcoini sugune valuuta, on vaja piisavalt võimsaid arvuteid ning tarkvara. Kui see jõuab massidesse, muutuvad keskpangad „täiesti ülearuseks,“ ütles Deutsche Banki endine peaökonomist Thomas Mayer.

„Ma arvan, et nad pole mõelnud läbi, mida sularaha kaotamine tegelikult tähendab. See avab uksed erasektori rahale ja see on täiesti teistsugune maailm,“ ütles Mayer.

Tõsi, keskpangad ei istu siiski käed rüpes. Näiteks Hiina Keskpank ütles jaanuaris, et teeb praegu uuringuid, mille abil saaks pank välja lasta enda digitaalvaluuta. Inglismaa Keskpanga asejuht Jon Cunliffe andis sellel nädalal mõista, et ka nemad uurivad valdkonda.

„Digitaalraha võimaldaks olukorra, kus kõigil oleks Inglismaa Keskpangas konto ja meie loome kõik raha,“ ütles Cunliffe. „Kui me lähme seda teed, siis me peame leidma uue tee, kuidas inimeste säästud jõuaksid majandusse, mis loob kasvu. Ma arvan, et seda ei ole piisavalt läbi mõeldud.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2016, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing