Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tahad investeerida, aga ei oska või viitsi?

02. märts 2016, 14:00
Ka kõige laisemad meist saavad investeerimisega hakkama.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160302/BORS/160309998/AR/0/AR-160309998.jpg

Paljude meelest on investeerimine liialt keeruline ja aeganõudev, aga tegelikult on see jõukohane põhimõtteliselt kõigile ja tõenäoliselt lihtsaim moodus rikkust koguda. Oma portfelli kokkupanemiseks piisab esialgu vaid mõnest sammust.

Need, kes pole investeerimisega kokku puutunud, võivad pidada investeerimist keerukaks ja kujutavad ette, et see koosneb üksikute aktsiate väljavalimisest ja analüüsimisest, iga päev neil silma peal hoidmisest ning pidevalt aktsiate ostmisest ja müümisest.

Mõni paremal järjel inimene otsustab palgata finantsnõustaja või maksta pangale oma investeeringute haldamise eest kopsakaid summasid. Mõlemal juhul peab investor maksma raha, mis teeb ronitava mäe (ehk hea kasumlikkuse) juba ette palju järsemaks. Samuti on uuringud näidanud, et enamik finantsnõustajaid ei suuda turu keskmist lüüa. Miks peaks keegi siis maksma raha selle eest, et tema investeeringud kasvavad aeglasemalt kui turg ise?

USA peamise aktsiaindeksi Standard & Poor’s 500 keskmine ajalooline aastane tootlus on umbes 10%. Maailma kuulsaim investor Warren Buffett on öelnud, et majanduskasvu ja inflatsiooni koos aktsiate pealt teenitavate dividendidega arvesse võttes peaksid aktsiad kallinema umbes 6–7% aastas.

Seega on kõige lihtsam otsida turge jäljendavaid fonde, osta nende osakuid ja jätta need 20 või 30 aastaks lihtsalt rahule. See on jõukohane ka kõige rumalamale meist ja võimaldab edevamatel väita, et nad on investorid ja näidata ette tõenäoliselt muljetavaldavaid tootlusnumbreid, mis avaldab isegi teadjamatele muljet.

Esimene ja teine samm

Esimesena tasub avada endale väärtpaberikonto. Seda saab teha ükskõik millises Eestis tegutsevas pangas, kusjuures suurematel pankadel saab seda teha ka telefoni- või internetipangas. Kui teil ei ole selles konkreetses pangas arvelduskontot, siis avage ka see. Kuhugi peavad investeeringutest tulenevad rahajõed ju voolama!

Teisena tasub määrata oma riskitaluvus või -profiil. Eestis saab seda teha igas pangas või ka panga kodulehel. Küsimustiku abil saab teada, millised on igaühele sobilikud investeerimisvahendid.

Tasub meeles pidada, et hea portfell on vähemalt osaliselt hajutatud, mis tähendab, et see ei koosne vaid aktsiatest. Võiks olla vähemalt natuke võlakirju.

Kuigi võlakirjade hulk sõltub taas sinu riskivalmidusest, siis üldiselt kehtib selline reegel: Lahuta 110st enda vanus ja saad teada, mitu protsenti sinu portfellist võiks olla aktsiate all. Näiteks 20 aasta vanune võiks investeerida 90% aktsiatesse. 50aastane võiks seevastu aktsiates hoida keskmiselt 60% oma investeeringutest. Kui sa oled konservatiivne, siis selle arvutuse tarvis loe end tegelikkusest pisut vanemaks.

Kolmas samm

Kolmanda sammuna vali oma portfelli mõni indeksfond. Indeksfond on aktsiaid või võlakirju sisaldav fond, mis üritab peegeldada mingit konkreetset turuosa või turgu ennast. Indeksfondid on head ka seetõttu, et nende hooldustasud on madalad.

Milliseid fonde valida? Asja ei pea üldse keeruliseks ajama. Kui sa oled täiesti algaja, siis pane kokku lihtne portfell paarist-kolmest fondist. Õnneks on Eesti suuremate pankade kodulehtedel väga viisakas nimekiri börsil kaubeldavatest fondidest.

Ideaalis peaks igaüks ise endale meeldivad fondid leidma, kuid nimetame siin ühe väga populaarse indeksfondi Vanguard Total World Stock Index Fund (VT), mis jälgib kogu maailma aktsiaturgude sooritust. Päris mugav viis saada terve maailma aktsiad enda portfelli! USA peamise aktsiaindeksi suurimaid firmasid jälgiv iShares Core S&P 500 ETF (IVV) on samuti populaarne valik.

Ära ei tasu unustada ka võlakirjafonde. Väga populaarne ja suur fond on Vanguard Total Bond Market ETF (BND), mis jälgib USA investeerimisjärgu võlakirju.

Üks halb uudis

Palju õnne, et oled oma esimese portfelli kokku pannud! Paraku on mul ka üks halb uudis. Tegelikult ei saa päris 30 aastaks oma investeeringut seisma jätta.

Raha tuleks pidevalt juurde panna. Summad ei pea olema suured, piisab paarist protsendist oma palgast iga kuu, aga tee kindlasti püsimakse. Selle eest saad osta fondiosakuid ja juba natukese aja pärast on sul ootamatult palju raha kontol.

Kui püsikorraldus tehtud, võid ju tõesti investeeringu põhimõtteliselt ära unustada, aga mitte jäädavalt. Pane kalendrisse kirja, et vähemalt korra aastas sa tasakaalustad oma portfelli. Su esialgne portfell jaotus sedasi, et sul oli näiteks 80% aktsiates ja 20% võlakirjades. Oletame, et aktsiatele oli kehv aasta ja võlakirjadele hea. Sel juhul on aktsiate osakaal sinu portfellis langenud 70%ni ja võlakirjade osakaal tõusnud 30%ni. Ilmselt aga aastaga su riskiprofiil muutunud ei ole, mistõttu sa tahad viia selle suhte tagasi esialgsele tasemele.

Selleks on sul kolm võimalust – müü osa võlakirjafondide osakuid maha, osta aktsiafondide osakuid juurde või kasuta iga kuu püsimaksest tulevat raha portfelli tasakaalustamiseks.

Nende põhimõtete järgi tegutsedes tekib sulle hästi esindatud ja hajutatud portfell, millel on üsna suur tõenäosus lüüa inflatsiooni ja kasvatada sinu rikkust.

Esimese sammu astumine võib tunduda hirmutav, aga internetipangas saab kõik protseduurid lihtsalt tehtud ja vähem kui poole tunniga peaks sul koos olema päris kenake portfell. Edasi pead vaid kord aastas sellele pilgu peale viskama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2016, 14:06
Otsi:

Ava täpsem otsing