Angola – järjekordne nafta ohver

Tõsi, Angola ei arvesta oma uusi majandusplaane tehes sellega, et globaalne teraseturg on sarnaselt naftaturuga suures ülepakkumises.

Sellest hoolimata peavad eksperdid praegu Angolat üheks huvitavaks näiteks, mida jälgida, kuidas naftast sõltuv riik püüab meeleheitlikult oma majandust elavdada.

Rahvusvaheline Valuutafond soovitas Angolal tungivalt oma majandust elavdada. Nõnda on riik otsustanud, et päästev õlekõrs on arendada terasetööstust. Esimene suur terasetehas avati Angolas möödunud aasta detsembris ning tegu on ühe osaga 300 miljoni dollari suurusest valitsuse investeeringust, et majandust elavdada.

Nafta hind püsib aga jätkuvalt alla 40 dollari, mistõttu seavad eksperdid kahtluse alla Angola võime majandust ümber suunata.

„Angola on hädas,“ lausus Roubini Global Advisorsi arenevate turgude ekspert Rachel Ziemba. „Riigil oli probleeme eelarve tasakaalu saamisega juba siis, kui nafta hind oli kõrge ning nüüd seistakse silmitsi veelgi suuremate väljakutsetega, kuna riik ei suuda suurendada naftaeksporti ning kulutab ühtlasi ära oma praegused säästud,“ lisas ta intervjuus CNBCle.

Ziemba lausus, et mõni aasta tagasi oli Angola investorite jaoks atraktiivne, peamiselt kõrge nafta hinna tõttu. Möödunud aastal tõusis OPECi liige Angola nafta tootmismahu poolest Nigeeriast mööda.

Angolaga sarnane saatus on tabanud teisigi riike, näiteks Saudi Araabiat ja Venezuelat, kes on pidanud majandusraskuste tõttu müüma dollarireserve. Selleks, et valitsuse kulutuste jaoks raha leida, on Angola tõustnud kütuse hindasid, mis kerkisid tervelt 80 protsendi võrra.

Möödunud aastal rõhutas Rahvusvaheline Valuutafond, et Angola peaks ilmtingimata majandust mitmekesistama hakkama. „Naftaga mitte seotud valdkondadest tulevat tulubaasi peaks suurendama, vastloodud maksuameti institutsiooni peaks kindlasti tugevdama,“ soovitas IMF.

Sellest hoolimata ei pruugi Angola suund terasetootmisse panustada loodetud efekti anda. Ziemba lausus, et Angola plaanib investeerida sektorisse, kus on juba praegu suur ülepakkumine.

„Taristu arendamine ning inimkapitali mõistlikum kasutamine oleks sobivad eesmärgid,“ lausus Ziemba. „Veelgi enam, maksude kaudu raha saamine võib samuti saavutada soovitud efekti,“ lisas ta.

Angola selle aasta majanduskasvuks prognoositakse 4 protsenti. Ekspertide hinnangul tuleb majanduskasv tänu sisenõudlusele. Samas võib Angola õige pea vajada Maailmapanga abi. Nii Angola kui Nigeeria on pidanud institutsiooniga kõnelusi, et aidata odava nafta tõttu räsida saanud majandust.