Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Talvekülm viis paar pensionifondi miinusesse

Pensionifondide tootlused vähenesid aasta alguses. Foto: Raul Mee

Aasta alguses börsidel lahvatanud langus on raha pühkinud ka II samba pensionifondidest. Suurimad kaotused on riskantsetel fondidel.

Äripäeva arvutuste põhjal koostatud edetabeli eesotsas pole talvekuudel suuri muutusi toimunud. Kui sügisel märkisime, et Danske fondid hakkavad LHV fondidele järele jõudma, siis praeguseks on olukord pöördunud ja vahe on hoopis suurenenud.

Suurt rolli see aga enam ei mängi, sest jaanuari lõpus müüs Danske oma varahaldusettevõtte LHV-le. Mis tähendab, et kõik nende pensionifondid liiguvad LHV juhtimise alla.

SEB fondid kukkusid miinusesse

Palju põnevamad muutused on aga toimunud tabeli teises otsas ehk nende pensionirahaga, kes liitusid kogumisega hilisemates voorudes. Seal on mõni fond jäänud isegi miinusesse, mis tähendab, et fondi on pandud rohkem raha sisse, kui seal praegu alles on. Antud juhul on tegemist SEB konservatiivsemate fondidega.

Hilisemate liitujate edetabel on üldiselt kirjum. Etteotsa mahub nii agressiivse ja progressiivse riskitasemega kui ka konservatiivsemaid fonde. Konservatiivsetest fondidest läheb kõige paremini LHV pensionifondidel S ja XS ning Nordea Pensionifondil C. Swedbanki ja SEB konservatiivsed fondid jäävad konkurentidest pika puuga maha.

Aktsiahinnad tulid kolinal alla

Viimasel ajal on tootlused märgatavalt kukkunud agressiivsetel fondidel, mis investeerivad suurema osa rahast aktsiatesse. Aasta alguses toimus aga globaalsetel börsidel küllaltki suur langus, mistõttu kukkusid aktsiate hinnad Aasiast Põhja-Ameerikani. Nõnda on näiteks Nordea Pensionifondi A Pluss tootlus viimase kolme kuuga langenud 6,6%, SEB Energilise Pensionifondi tootlus kukkus samal ajal 5,8% ja Swedbanki Pensionifond K4 oma 4,8%.

Nordea pensionifondide fondijuht Olli Enqvist märkis jaanuari ülevaates, et aktsiainvesteeringud olid aasta esimesel kuul negatiivse tootlusega ning kõige rohkem kaotasid oma väärtusest Põhja-Ameerika ja arenevate turgude aktsiafondid. Positiivsete numbritega lõpetasid tema sõnul aga kuu kinnisvarafondid ja paljud võlakirjainvesteeringud.

Märgatavalt paremini läks LHV Pensionifondil XL, mis hoiabki konservatiivsemat joont. Jaanuari lõpu seisuga oli fond paigutanud kaudselt või otseselt aktsiatesse üksnes veidi üle neljandiku oma portfellist ning hoidis üle 43% rahast võlakirjades. Sealt tuli ka konkurentidest parem tulemus - fondi tootlus langes kolme kuuga ainult 0,9%.

LHV portfellihaldur Kristajn Oidermaa märkis kuuülevaates, et nemad kasutasid aasta alguse langust võlakirjade müümiseks ja aktsiapositsioonide suurendamiseks. Seda eriti Euroopas, kus langus oli suurem.

Positiivne on see, et alates veebruari keskpaigast on agressiivsete fondide tootlused taas suuna üles võtnud ja teevad kaotusi tasa. Samas pole need veel kaugeltki jõudnud tagasi möödunud sügise tasemele.

Valikud vähenevad

Tänavu kolmandas kvartalis on oodata muutusi ka Äripäeva pensionitabelis, mis jääb aastatega aina väiksemaks. Möödunud aastal ühendati Ergo pensionifondid Nordea omadega ning nüüd kaovad ära ka Danske fondid. Kurb on aga see, et konkurentsi jääb kohustuslike pensionifondide turul aina vähemaks.

Kui müügitehingule saadakse finantsinspektsiooni ja konkurentsiameti heakskiit, siis ühendatakse fondid kolmanda kvartali jooksul. LHV-l on ühinemise tulemusena ligi 170 000 kogumispensioni klienti ning panga turuosa tõuseb pensionifondide mahu poolest 30%ni.

PensionifondidFoto: Äripäev

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.