Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seppo Saario: olen alati tahtnud olla vaba mees

18. märts 2016, 11:15
Seppo Saario peab Eesti investeerimiskliimat Soome omast paremaks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160318/BORS/160319721/AR/0/AR-160319721.jpg

Suure osa oma elust aktsiaturgudel elatist teeninud Soome börsiguru ja menuraamatute autor Seppo Saario (77) teab täpselt, mis eristab edukaid investoreid edututest.

Intervjuus Äripäevale avaldab hiljuti lahe taga oma kauaaegse bestselleri „Miten sijoitan pörssiosakkeisiin“ („Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ – eesti k) värskendatud kordustrükiga rambivalgusse tõusnud veteraninvestor ajaproovile vastu pidanud investeerimispõhimõtted ja annab ülevaate oma aktsiaportfelli sisust.

Kuidas Teie uuendatud raamatu müük läheb?

Mitte nii hästi kui varem. 12. trükk läks ühe nädalaga. Nüüd on 13. trükk ja endiselt müüb väga hästi, aga kogused ei ole enam nii suured nagu need varem. Minu arvestuste järgi on seda nüüdseks müüdud 97 000 eksemplari pika aja jooksul. Oma esimese raamatu kirjutasin 1972. aastal.

Kui suur 12. trükk oli?

Ainult 2000. Minu ootuste järgi müüb see täiendatud trükk vahemikus 4000-8000. Probleem on selles, et inimesed ei huvitu minu raamatutest enam nii palju. Internet sööb palju ära. 2000. aastal oli suurim trükk 23 000. Kõik läks väga kiirelt.

Teie viimased arvamused Soome majanduse kohta on üsna pessimistlikud, peaksid investorid Soome börsi hülgama?

Ei. Kui sa võtad peamised Soome ettevõtted, siis neil tuleb enam kui 90% käibest välismaalt. Seega nad ei sõltu üleüldse Soomest. Need ettevõtted, mis tegutsevad ainult koduturul, on väga väikesed ja neil on raskusi kasvamisega. Soome on väike riik ja sel ei lähe hästi. Kui sa tahad suuremat ettevõtet, siis pead olema väga rahvusvaheline. Arvan, et sama kehtib Eesti kohta. Kui oled ainult koduturul, siis sa ei saa eriti palju kasvada.

Olete niisiis väga pessimistlik Soome majanduse suhtes, kuid see ei kehti börsi kohta?

Ei, suuremate firmade kohta mitte. Soomes on maksud liiga kõrged ja liiga lihtne on elada ilma töötamata. Kui sind vallandatakse, siis saad palka peaaegu 500 päeva ja see on pikk aeg. Sa ei pea mitte midagi tegema ja saad oma raha. Meil on väga palju lolle süsteeme. Meil on Soomes liiga tugevad ametiühingud. Kui meil on ebaseaduslikud streigid, siis trahvid on minimaalsed. 1000 eurot, aga kahju võib olla 100 miljonit eurot. See on totaalselt loll süsteem. Seega Soome on väga keerulises olukorras ja võti on selles, et ametiühingud on liiga tugevad. Me vajame väga tugevat peaministrit ja väga tugevat valitsust. Kui Sipilä valitsus (Soome peaminister Juha Sipilä – toim) loodi, siis kõik arvasid, et nüüd on meil tugev valitsus, kuid ta ei ole nii tugev.

Varasemad valitsused olid liiga nõrgad ja nad kõik tegid vigu, mistõttu on valitsuse kulutused kaugelt liiga suured. Meil on Euroopa Liidu kõrgeimad maksud. Ja mis on kõrgete maksude tulemus? Inimesed kolivad Soomest ära. Minu oma poeg, kes varem töötas Nokia heaks, elab nüüd Bostoni lähedal. Ta ehitab maja ja ma ei usu, et ta tuleb Soome tagasi. Tal on neli poega ja terve perekond on seal. Ta saab topeltpalga ja palju madalamad maksud. Elamiskulud on umbes samad, mis Soomes. Majad on odavamad, haridus on küll kallim, aga toit on umbes sama. Reisimine on palju odavam.

Kus see kõik lõpeb?

Ma ei tea. Jaapan olnud sarnases olukorras viimased 20 aastat. Midagi pole muutunud. SKT ei liigu kuhugi, valitsus on suurtes võlgades. Seega ellujäämiseks vajame suuri muutusi.

Mis muutusi Te esimesena soovitaksite? Vähem õigusi töötajatele?

Jah. Lihtsaim asi oleks see, et kui on ebaseaduslik streik, siis seda korraldav ametiühing peaks vastutama kogu kahju eest, mis nad tekitasid. See oleks kiireim asi. Järgmiseks tuleks valitsuse kulud alla saada.

Kas praegune olukord börsi haavatavaks ei muuda?

(Toob valgele A4 paberilehele prinditud Soome suurimate börsifirmade nimekirja koos peamiste majandusnäitajatega – J.L). Mul on siin nimekiri 25 kõige väärtuslikumast ettevõttest Helsingi börsil. 80% nende kogumüügist tuleb välismaalt. Siin on ka nimekiri sellest, kui palju inimesi nad palkavad. Võtame näiteks Kone. Neil on 55 000 töötajat ja neist ainult 2000 on Soomes. Seega kui Soomes on streik, siis see ei tähenda neile midagi. 25 suurima ettevõtte töötajatest 78% on välismaal. Nende äri ei sõltu Soomest. Ainult väga vähe.

On Soome olukord praegu palju hullem kui teistes Skandinaavia riikides? Norra on hädas naftaga, Rootsi kinnisvaraturul on buum…

Isegi nende nafta hindadega suudab Norra oma kulud katta. Nad on teeninud viimase 30 aastaga nii palju raha, et nende SKT inimese kohta on võrreldes Soomega peagu kahekordne. Seega, kui nafta hinnad ka püsivad pikemalt allpool, siis see ei tähenda neile palju.

Soomes on SKT võrreldes 2008. aastaga, mis oli viimane hea aasta, -5%. Rootsis on SKT võrreldes selle ajaga +10%. Siin on 15% suurune vahe ja sel aastal kasvab Rootsi majandus ligi 3%. Ei mingit kasvu Soomes. Võib-olla veidi, aga vähem kui 1%. Seega lõhe teiste Skandinaavia riikidega kasvab kiiresti.

Meil pole ühtki konkurentsivõimelist toodet. Nokia telefon kadus. Esiteks iPad, inimesed lõpetasid ajalehtede ostmise, nad loevad iPadidest. Paberiäri, milles Soome oli väga tugev, on maas. Järgmine oli iPhone, mis tappis Nokia. Me ei ole leiutanud midagi uut, mis pööraks Soome taas kasvule. Olukord on raske. Olen jälginud Soome suurimaid ettevõtteid ja neil ei ole viimase kümne aasta jooksul olnud mingit kasvu. On ainult mõned ettevõtted, mis kasvavad keskmiselt 5% aastas. 5% ei ole suur number. Meil on palju börsil noteeritud ettevõtteid, mille müük on väiksem kui 2007-2008. aastal. Paberifirmade käive on praegu selgelt halvem kui 15 aastat tagasi.

Samal ajal on Soome börsifirmade dividendid üsna suured ja näeme ka börsil teatavat tõusutrendi.

Kui loete Soome ajalehtedest dividendide kohta, siis nad arvestavad alati Soome dividendide alla ka Nordea ja Telia, aga need on Rootsi ettevõtted. Ärge neid arvestage! Kui te need sisse arvestate, siis olid dividendid eelmisel aastal 12 miljardit eurot. Ilma nendeta on ainult 8 miljardit. Olgu, mõned ettevõtted maksavad suuremat dividendi kui eales enne. Aga kui nad kirjutavad ajalehtedes, et ettevõtted maksavad häid dividende, siis nad võrdlevad ainult viimaste aastatega, mitte viimase 15 aastaga.

Vahepeal on olnud kadunud kümnend…

On küll jah. Oleme kaotanud kümme aastat. Kui vaatate HEX indeksit, siis rekord on 18 303 punkti aastast 2000. See oli 2. mai. Nüüd on see ainult 8000 punkti. Pikaajaline vaade on kohutav. Pikaajalised omanikud pole teeninud mitte midagi, aga need, kes sisenesid börsile viimase viie aasta jooksul, nende jaoks on okei. Kui vaatate, mis riigid on väga kaugel kõigi aegade tipust, siis Venemaa on väga kaugel, Kreeka on väga kaugel, Soome on väga kaugel ja ka Island on väga kaugel. Aga teate, Islandi börs haihtus. Seal on täiesti uued ettevõtted ja nüüd läheb seal hästi, aga kui võrrelda kõigi aegade tipuga, siis see on endiselt -50% nagu Soome.

Seega investeerimistarkus, et osta odavalt, ei kehti praegu tingimata Venemaa, Soome ja Kreeka kohta?

Ei, pead ostma, kui see odav. Parim sisenemiskoht oli viis aastat tagasi, aga alati on ettevõtteid, kes suudavad edu saavutada. Pead need rahvusvahelised ettevõtted üles leidma. Nagu Kone, Konel on läinud väga hästi.

Mida arvate Eesti börsifirmadest?

Mäletan, et kui Eesti börs avati, külastasime kohalikke börsifirmasid ja teenisime seal raha. Hansapank oli väga hea ja see oli ka Helsingis noteeritud. Külastasime Viisnurka ja Merko Ehitus oli hea ettevõte, kui seda viimati külastasime. Tallink oli viimane ettevõte, mida ma jälgisin. Ma ei ole enam nii aktiivselt ettevõtteid külastanud. Kahe kuu pärast saan 78 aastaseks. Helsingis on palju kõiksugu hommikuseminare ja saan kutseid peaaegu iga päev. Ma ei lähe enam. Olen oma tööaega kärpinud ja tegelen teiste asjadega. Muu hulgas olen terve elu tegelenud spordiga. Olen võistelnud orienteerumises. Vaadake, seal on mu medalid (osutab riiulitel medalikuhjale, diplomitele ja karikatele).

Palju kulda…

Olin kord Soomes ööorienteerumise tšempion. Oma spordialal, orienteerumises, olen võistelnud alates 1954. aastast. Hobi korras olen mänginud ka golfi. Peab olema nii vaimselt kui füüsiliselt tugev. Trenni teen praktiliselt iga päev.

Käite Te alati enne investeeringu tegemist ise ettevõtetega kohapeal tutvumas?

Mitte iga kord, aga mingil moel ma tahan seda teha. Täna (teisipäeval – toim) lähen Soome tervishoiuettevõtte Revenio aktsionäride koosolekule ja järgmisel nädalal osalen kahe ettevõtte aktsionäride koosolekul, kus ma pole kunagi varem osalenud. Igal kevadel katsun mõne ettevõtte koosolekul kohal olla. Aeg-ajalt ka külastan mõningaid ettevõtteid, kuid enam mitte nii palju kui varem. Mõnesid ettevõtteid ma tean ja kui sa neid tundma õpid, siis mõistad ka hiljem muutusi. Olen investeerinud paljudesse Rootsi ettevõtetesse, loen nende aruandeid ja teen otsused selle põhjal. Minu võtmepositsioonid suurtes Soome firmades – neid ma ei muuda üldse. Need on justkui keldris ja uks on suletud. Rohkem aega kulutan kasvuettevõtete peale. Revenio oli väga hea. Mõne aasta eest oli hind 6 eurot, nüüd on 30.

Te pole küll Balti börsifirmasid viimasel ajal külastanud, kuid kuidas Teile praegu paistab investeerimiskliima Eestis ja Baltikumis?

Ma ütleks, et see on palju parem kui Soomes. Probleem on selles, et enamik ettevõtteid on liiga väiksed. Nad on väga haavatavad, kui nad peaks ise mõne vea tegema või konkurents tiheneb. Nad peaksid olema suuremad ja kui nad muutuvad rahvusvaheliseks, siis see näitab, et nad on konkurentsivõimelised. Olen külastanud palju kordi ettevõtteid ka Lätis ja Leedus. Meil oli kuueliikmeline grupp investoreid ja sõitsime väikse bussiga mõne päevaga kolm riiki läbi. 3-4 ettevõtet päevas. Külastasime erinevaid ettevõtteid ja õppisime Läti, Leedu ja Eesti ettevõtteid väga hästi tundma. Arvan, et aastate jooksul olen külastanud enam kui kümmet Eesti ettevõtet. Käisime ka Peterburis ja Moskvas. Kui olime huvitatud kullast, käisime ka Londonis ja külastasime riskifonde, et aru saada, kuidas need toimivad ja mida nad teevad. See oli väga huvitav, aga me pole seda enam pärast 2007.-2008. aastat teinud.

Olid need riskifondid ja ettevõtted lihtsasti ligipääsetavad?

Jah, see oli lihtne, sest meil oli 5-6 investorit ja oli üks fondijuht, kes oli huvitatud, et me oleksime tema kliendid. Ta tundis inimesi erinevates ettevõtetes ja uksed olid alati avatud. Meil ei olnud ligipääsuga mitte ühtegi muret.

Milliste regioonidesse, sektoritesse või ettevõtetesse Te praegu kõige kindlama südamega investeerite?

Kui vaatate minu tausta, siis ma olin Soome Huhtamäkis, nüüd tegeleb see ainult pakenditega, aga sel ajal oli seal ka toit, šokolaad ja erinevad tarbekaubad. Siis ma töötasin Ameris, nüüd tegeleb see ainult spordikaupadega, aga neil oli kirjastusäri ja palju muud. Niisiis tarbekaubad on valdkond, mida ma tunnen ja millest aru saan. Olen tegelenud rahvusvahelise äri ja turundusega. Ma ei ole nii kodus IT ja toorainete valdkonnaga.

On Teil regioone, mida eelistate?

Asja tuum on, et sa pead mängima koduturul. See on see, mida sa tunned ja kust sa saad informatsiooni. Kui midagi ettevõttega juhtub, siis sa tead sellest hiljemalt järgmisel päeval. Kui omad mõnda USA ettevõtet, siis unustad, kuna nad oma tulemused avalikustavad, pead olema väga aktiivne. Isegi kui Soome majandus ei kasva, leiab siit alati häid ettevõtteid, mis kasvavad rahvusvaheliselt. Sa mõistad nende äri ja bilanssi. Ka jalgpalli on palju parem mängida koduväljakul.

Viimastel aastatel on esile kerkinud mitu väga kuuma ja spekulatiivset investeerimisideed. Toorainete hinnad kukkusid, mõned turud nagu Venemaa ja Brasiilia muutusid äärmiselt odavaks, kuld on taas jututeema…

Ma ei ole Venemaast üldse huvitatud, olen seal raha kaotanud. Sama kehtib Lõuna-Ameerika kohta. See on alati olnud paljulubav maa, aga alati ka pettumust toonud. Mina olen investeerinud Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Sinna koondan mina oma mõtted. Kulda tunnen ma väga hästi ja mul on seda veidi.

Just täna vaatasin, kuidas hõbedal läheb, sest lugesin raportit, milles kirjutati, et hõbeda hind liigub samuti üles. Võib-olla, et praegu on hea sisenemiskoht. Kuld on hakanud üles liikuma ja tavaliselt hõbe järgneb. Hõbedal pole veel nii hästi läinud. Ka nafta hind võib tõusta. Ma olen investeerinud ühte Rootsi naftafirmasse. Nad toodavad naftat Omaanis. Nende tootmiskulu on 14 dollarit barreli kohta, see on väga odav. Ettevõtte nimi on Tethys Oil. Väike ettevõte, aga nad maksavad dividende. Neil pole mingit võlga ja samas on neil aina rohkem vaba raha. Olen ettevõtte aktsionär olnud viimased kolm aastat ja käinud isegi Stockholmis nende aktsionäride koosolekul, et ettevõttest paremini aru saada.

Ma olen alati olnud huvitatud kõiksugu uutest asjadest ja uut tüüpi viisidest, kuidas raha teha. Ja seda mitte ainult aktsiaturul. Olen uudishimulik ja tahan investeerida omaenda raha, et aru saada, mida mingi asi endast päriselt kujutab.

Kui mõelda näiteks optsioonituru peale. Sa pead hakkama õppima, kuidas see töötab, millised on reeglid ja millised on süsteemid, mida saab välja töötada. Seega on kõige parem ise investeerida, siis sa õpid väga kiiresti. Kas või väikeste summadega, aga lihtsalt õppimiseks. Vahetevahel, kui leian mõne uue huvitava ettevõtte, siis investeerin sinna natuke ja siis hakkan selle kohta õppima.

Saario sõnul pole investorid aja jooksul muutunud. Kõik on lihtsalt suurem ja kiirem.

Kui vaadata globaalse majanduse tervist, kas suur kriis võib olla ukse ees?

Alati on keegi, kes ütleb, et järgmine suur kriis tuleb varsti. Mitte keegi ei tea seda. See võib tulla ja võib ka mitte tulla. Vahel on see vältimatu, kui on suur buum ja hinnad on taevas. Soomes on aktsiate hinna ja kasumi suhe pisut ajaloolisest keskmisest kõrgemal, aga kui vaadata P/B suhtarvu (aktsia raamatupidamislik väärtus – toim), siis pikaajaline keskmine on 2,1, nüüd on see 1,8. Selles mõttes ei ole aktsiad kallid. Aktsiate keskmine dividenditootlus on Soomes 5%, see on üle pikaajalise keskmise. On mitmeid viise, kuidas hindasid vaadata.

2000. aastal oli Soome börsi dividenditootlus vähem kui 2%, aktsiate raamatupidamislik väärtus oli 3 ligidal – siis võis öelda, et hinnad on liiga kõrged. Kui kriis tuleb, siis peab kas kiirelt tegutsema või mitte midagi tegema. Mõne aastaga on aktsiad jälle samas kohas tagasi. Peamine küsimus on selles, milline on üldine intressitase. Kui see on nii madal ja sa saad tasuta raha, siis ma ei usu, et aktsiaturg kokku kukub.

Üks, mis on aktsiahindasid üles poole upitanud on Euroopa Keskpank, mis alles läinud nädalal lisas majandusele täiendavaid stiimuleid. Kas see pigem lükkab probleeme edasi või aitab neid lahendada?

See ei lahenda mitte midagi. Olukord on praegu varasemaga võrreldes väga erinev. Kui ajas tagasi vaadata, siis iga kord, kui keskpangad on intresse langetanud, siis midagi juhtus. Nüüd, mil intressid on nulli juures, raha on tasuta, mitte midagi ei juhtu. Ma ei tea, mis toimub. Nii mõnigi ütleb, et sellises olukorras on kõige parem omada kulda. Võib-olla peaks juurde ostma. Vahepeal oli mul rohkem, aga siis hakkasid hinnad alla liikuma ja müüsin enamiku oma kullast maha. Nüüd on mul piisavalt mustadeks päevadeks.

On Teil füüsiline kuld?

Mul on füüsiline kuld, aga vahel olen ostnud ka ETFe. Kui tahad väga spekuleerida, siis parim on väikeste kullakaevandajate ETF. See liigub üles väga kiiresti ja samamoodi ka alla.

Kui palju Te üldse spekuleerite?

Väga vähe, aga see aitab huvi üleval hoida. Nii, et vahetevahel teen ka spekulatiivseid investeeringuid.

Jälgite Te enda aktsiate puhul ka kuude järgi investeerimist?

Jah, ma tahan olla täielikult investeeritud novembrist märtsini. Siis ma tõstan raha osakaalu ja teen suvel midagi muud. Siis oktoobri lõpuks tahan olla jälle täielikult investeeritud. Sellega tõstad oma keskmist sissetulekut väga kenasti. See ei kehti kõigi aastate kohta, aga enamasti nii on.

Ka Stock Trader's Almanaci järgi, kui alustasid investeerimist 1950. aasta 1. mail 10 000 dollariga ja omasid aktsiaid ainult 6 kuud, siis enam kui 60 aastat hiljem on sul vähem kui 10 000 järel (tootluse aluseks on võetud Dow Jonesi indeks ajavahemikus 1950-2014 – toim). Kui investeerisid novembri algusest kuni aprilli lõpuni, siis sellest 10 000 dollarist on saanud rohkem kui 800 000 dollarit. Viimase 20 aastaga kehtib sama ka Helsingi börsi kohta. Kõige lihtsam on müüa aktsiad aprilli lõpus, olla 6 kuud vaba ja siis siseneda turule oktoobri lõpus.

Milline oli Teie viimane investeering?

Ostsin Rootsi ettevõtet, Proacti. Nad pakuvad pilves andmete hoiustamise teenust ja nad on väga edukas ettevõte. Nad on tegutsenud ligi 20 aastat, aga nüüd on nad tõesti avastanud viisi, kuidas raha teha. Neil pole peaaegu üldse võlgu ja nad maksavad dividende. Ostsin seda eile, eks vaatame, mis saab. Ostsin praegu natuke ja kui neil läheb hästi, siis ostan veel. See on väga rahvusvaheline ja innovatiivne ettevõtte. Katsun leida keskmise suurusega ettevõtteid, mis suudavad kasvada. Kõige parem on leida firma, mis on praegu keskmise suurusega ja 10 aasta pärast suur ettevõte.

Kui suur Teie portfell praegu on?

Mul on ligi 30 ettevõtet. Väärtust ma ei ütle. Piisavalt, et olen vaba tegema, mida tahan. Mul on ka kortereid, kulda, kunstiteoseid ja muud taolist.

Olete Te arvestanud kokku oma investeeringute keskmist ajaloolist tootlust?

Ei, mitte kunagi, sest ma teenin oma elatise enda aktsiainvesteeringutelt. Seega on väga raske arvestada. Olen elanud viimased 30 aastat oma aktsiainvesteeringute sissetulekust ja aidanud ka oma lapsi ja lapselapsi. Olen alati tahtnud olla vaba mees. Nii, et saaksin ise otsustada, mis ma homme või järgmisel kuul teen. Olen töötanud ka teistes ettevõtetes 25 aastat.

Olete turgudel tegutsenud väga pikka aega, kas turud või investorid on palju muutunud?

Kõik on suurem ja väga rahvusvaheline. Soome börsil kehtib üks hea reegel: kui välisinvestorid sisenevad, siis tasub osta nende järgi ja kui nad lahkuvad, siis tuleks samuti müüa.

Inimesed ei muutu, nad on jäänud samaks sadade aasta jooksul. Lihtsalt kõik on suurem ja kiirem. Üks asi, mida ma olen edukate ja edutute investorite puhul täheldanud on see, et edutud investorid juhinduvad hindadest ja edukad jälgivad uudiseid. Warren Buffettil ei ole isegi oma laual ekraani. Ta jälgib ainult uudiseid ettevõtte kohta. Nii saad sa teha häid otsuseid.

Paljud inimesed jälgivad ainult hindasid, aga peaks jälgima ettevõtteid. Ostma peaks ettevõtteid, mis kasvavad ja maksavad dividende. Enamus soomlasi on spekulandid, mina olen investor.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2016, 10:03
Otsi:

Ava täpsem otsing