Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tasub üritada aktsiaturge ületada?

    AktsiagraafikFoto: EPA

    Püüdlus turgude tootlust ületada võib lõppeda katastroofiliselt, kirjutab Merriman Wealth Managementi asutaja ja mitme investeerimisalase raamatu autor Paul Merriman. Ta annab ka soovitusi kaalutletud valikute tegemiseks.

    On palju viise, kuidas investorid võivad omale jalga tulistada. Üks tuntumaid on püüd turgude tootlust ületada. Paljud uuringud on tõestanud, et inimesed, kes seda püüavad, jäävad turgude tootlusele kõvasti alla.
    Avaldame Paul Merrimani arvamuse turgude ületamise kohta.
    Võta veidi tagasihoidlikum eesmärk
    Siin on minu tees: kui sa suudad ennast tagasi hoida ning ei proovi turgusid ületada, siis sa võid väga odavalt ja kergesti saada keskmisest paremat tootlust. Jah, ma ütlesin seda: kergelt ja odavalt.
    Siiski on maailmas tuhandeid (võib-olla ka miljoneid) investoreid, kes üritavad iga hinna eest turgude tootlust ületada. Kui sa oled nende hulgas, siis tõenäoliselt teed sa mitmeid halbu valikuid ja otsuseid. Näiteks selliseid:
    Sa usaldad informatsiooni ja nõuannete kogumisel valesid inimesi;Sa maksad liiga palju teenustasudeks (ja tõenäoliselt ka maksudeks);Sa võtad palju mittevajalikke riske;Sa ei suuda oma investeeringuid piisavalt hajutada;Sa muretsed liiga palju oma investeeringute pärast, mis hakkab sinu meelerahu segama;Sa keskendud lühiajalistele tulemustele, mis ei ole tegelikult tähtsad;Sa teed otsuseid emotsioonidest lähtuvalt.
    Teoorias võib turgude ületamine tagada suure edu ja kasumid. On aga tõenäolisem, et püüdlused lõpevad ebaõnnestumisega ning sa võid investeerimisest isegi loobuda.
    Minu soovitus: selle asemel, et püüda teisi investoreid üle kavaldada, peaks püüdma hoopis terve turu tootlust. Pikemas perspektiivis oled sellega rohkem kui pooltest investoritest paremas seisus.
    Teoorias on turgude tootluse saamine väga lihtne. On loodud mitmeid börsil kaubeldavaid fonde (ETFe), mis järgivad Standard & Poor’s 500 indeksi liikumist. Sama kehtib tegelikult ka teiste suuremate varaklasside kohta.
    Mis sind takistab?
    Reaalses elus tekivad aga takistused, mis ei luba antud tootlust saavutada. Erinevad kulutused, maksud ja ebaefektiivsused on vältimatud. Keegi peab ju börsil kaubeldava fondi looma ja seda haldama.
    See maksab aga raha. 0,1 protsendi loovutamine ei pruugi tunduda midagi erilist. Pikaajaliselt võib see tähendada aga tuhandeid eurosid. Mõistlikud investorid maksavad teenustasudeks võimalikult vähe raha.
    Teiseks võib välja tuua investori käitumise. Ka see osutub pahatihti takistuseks. Kuna seda on võimalik kontrollida, siis pühendan ülejäänud kolumni just käitumuslikule poolele.
    Investorid, kes püüavad turgu ületada, panevad oma raha lõpuks fondidesse, mis on näidanud viimasel ajal head tootlust. See on suur viga. Investorid muretsevad liiga palju lühiajaliste liikumiste pärast ja see teeb heade otsuste tegemise väga raskeks.
    Inimesed, kes teavad, et nad peaksid riskid kontrolli alla võtma või rohkem hajutama, lükkavad oma tegevust edasi. Seda just lühiajaliste turutrendide tõttu, mis on neile tekitanud erinevaid emotsioone. Mõnikord muretsevad nad näiteks Föderaalreservi pärast.
    Turgudest kaks korda väiksem tootlus
    Liiga paljud investorid vaatavad seda, mis on toimunud eelmisel nädalal või mõtlevad, mis saab järgmisel nädalal. Kollektiivne tulemus on turgude vale ajastamine. Kui nad lõpuks tegutsevad, siis toimub see emotsioonide, mitte ratsionaalse plaani ning faktide ajendil.
    Bostoni uuringufirma DALBAR on sellist käitumist uurinud alates 1992. aastast. Nad on näidanud, et sellise käitumise rahaline mõju võib olla katastroofiline. Kui me hirmu ja ahnuse ajendil turgudel oste ja müüke teeme (teisisõnu üritame turge ületada), siis kollektiivselt saame me kaks korda väiksemat tootlust kui mitte midagi tehes.
    Asi muutub veelgi hullemaks. Paljud investorid näevad kurja vaeva, et leida endale nõustaja, kes suudab turge ületada. Seejärel ignoreerivad nad emotsioonide tõttu tema nõuandeid ning teevad enda kauplemisotsuseid. Kõike seda tehakse selleks, et turge ületada.
    Võid arvata, et sellised juhtumid on harvad. Uuringutest on selgunud, et selline tegevus pole investorite seas sugugi haruldane.
    Pea kinni!
    Järgmine kord, kui sul tekib tahtmine teised investorid üle kavaldada ning midagi osta või müüa, küsi endalt kaks küsimust:
    Kas ma teeksin selle otsuse, kui ma peaksin sellega kümme aastat elama, ilma et ma seda muuta saaksin?Kas ma olen nõus seda aktsiat ostma ka siis, kui selle hind langeb 20 protsenti?
    Kui sa võtad veidi aega ning mõtiskled nende teemade üle, siis on hea võimalus, et emotsioonid ei tee sinu eest otsuseid. Sa muutud rahulikumaks ning teed paremaid valikuid.
    Alternatiiv närvide kulutamisele: investeeri madalate teenustasudega indeksfondidesse. Need säästavad sulle raha ning sa ei pea tundma kahetsusvalu.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.