Põhjast välja roniv Vene börs meelitab investoreid

"Aktsiad on jätkuvalt odavad ja majandus on oma põhja juba saavutanud. Siit edasi tuleb väike kasv isegi juhul, kui nafta hind jääbki madalaks. Paljud ettevõtted on oma dividendipoliitikat paremaks muutnud ja maksavad aktsionäridele rohkem raha välja," loetles Trigon Capitali fondijuht Jelena Rozenfeld põhjuseid, miks Vene börs praegu ahvatlev on.

Jaanuari lõpus kirjutas Bloomberg, et rahvusvahelised investorid põgenevad jooksujalu Venemaa börsifirmade aktsiatest, kuna nad ei pea vastu hüppeliselt kasvanud volatiilsusele. Samal ajal hoidsid kohalikud Vene investorid sealsetest aktsiatest kinni, kuna neil puudus parem alternatiiv. See muutis ettevõtete aktsiate hinna Moskva börsil ja välisbörsidel väga erinevaks. Nüüdseks on need hinnad veidi ühtlustunud ja julgete investorite usk hakanud taastuma.

Rozenfeldi sõnul on Venemaa turg küll poliitiliste uudiste pealkirjadest väga mõjutatud, kuid investorile kasvuvõimalusi jagub. "Kõik halvad uudised on juba hinna sees, toorainete hinnad kauplevad ajaloo madalaimate tasemete juures. Lisaks on ettevõtetel suured dividendid," märkis fondijuht.

Rozenfeldiga sarnasel arvamusel on ka maailma suurimate pankade strateegid. Näiteks on Šveitsi panga UBSi aktsiastrateegid alates mullu juulist Venemaa börsi suhtes optimistlikult meelestatud.  

Seal pole ka midagi imestada, sest Venemaa aktsiad alustasid aastat suurima kvartalitõusuga alates 2012. aastast. Rublapõhine MICEXi indeks on jaanuari algusest rallinud 8% ja dollaripõhine RTS lausa 19%. Kuigi aktsiahinnad on juba tõusnud, on MICEX arenevate turgude indeksite seas siiani üks odavamaid.

Venemaa börsi suhtes optimistlike strateegide klubisse astusid hiljuti lisaks USA mainekate suurpankade Bank of America ja Wells Fargo strateegidele ka JPMorgan Chase & CO ja Julius Baeri strateegid, kes soovitavad oma klientidel Venemaa aktsiaid osta.

Kuigi optimiste tuleb aina juurde, jagub ka fondijuhte, kes on börsi tagasipõrke suhtes skeptilised. Kuna viimane tõus on toimunud paralleelselt toorainehindade tõusuga, siis ei usu nad selle jätkusuutlikkusse.

Londoni varahaldusfirma Hermes Investment Managementi fondijuht Gary Greenberg oli nende hulgas, kes jätsid Vene aktsiad aasta alguses ostmata. "Nafta hinna tõus on aidanud Vene aktsiatel rallida, kuid olen nafta suhtes siiski pigem skeptiline ja ma ei usu, et Venemaa aktsiaralli on jätkusuutlik," lausus Greenberg. Tema sõnul on üks asi kaubelda lühiajaliselt toorainete hindade toel, kuid sellel pole midagi pistmist fundamentaalse investeeringuga.

Deutsche Asset Managementi vanema portfellijuhi Odeniyaz Dzhaparovi arvates on aga rong juba läinud, kuna nafta hind on jaanuari põhjast väga palju tõusnud. "Siis oli õige aeg Venemaa aktsiaid osta, sest rubla oli dollari suhtes kukkunud kõigi aegade madalaimale tasemele, Brenti nafta hind langes alla 30 dollari barrelist ja Venemaa börs oli madalaimal tasemel alates 2009. aastast," märkis ta.

Ära ei tohi unustada ka seda, et maailma suurim energiaeksportija vaevleb juba teist aastat majanduslanguse küüsis, kuna nafta hind on kukkunud kolinal ja Ukraina konfliktist tulenevad lääneriikide sanktsioonid püsivad. Bloombergi küsitletud 44 ökonomisti konsensus prognoosib, et riigi majandus kahaneb tänavu 1,5%. Nad ennustavad, et see pöördub uuesti kasvule tuleva aasta alguses.

Julius Baer Groupi arenevate turgude strateeg Heinz Ruettimann muutis möödunud kuul oma väljavaate Venemaa börsile neutraalseks. Alates mullu juulist oli ta soovitanud Venemaa aktsiaid osta. Tema arvates ei paku aktsiad pikaajalist ostuvõimalust seni, kuni rahvusvahelised sanktsioonid kehtivad ja majandus pole hakanud uuesti kasvama. "Venemaa börsi tõus võib kesta järgmised neli kuud, kuid nii majanduslik kui ka poliitiline situatsioon jäävad negatiivseks," märkis Ruettimann.

Umbes pool Venemaa eelarvetulust sõltub energiahindadest, mis on viimastel aastatel tohutult kõikunud. RTSi indeksi ajalooline 30 päeva volatiilsuse näitaja saavutas tänavu veebruaris aasta kõrgeima taseme 55%-l ja indeksi hinnakõikumised on maailma suurimad, näitavad Bloombergi kogutud andmed.

UBSi investeeringute juhi arvamus erineb panga aktsiastrateegide omast just nafta hinna liikumise puhul. Jorge Mariscali sõnul kukub Brenti nafta hind järgmise kolme kuuga tõenäoliselt umbes 35 dollarile barrelist ja WTI hind kõigub aasta lõpus 40 ja 60 dollari vahemikus. See pole aga Mariscali hinnangul piisavalt kõrge, et majandust ergutada ja börsi toetada.

"Venemaa turg on seotud naftaga ja kuna meil on lühiajaliselt nafta hinna suhtes negatiivne väljavaade, siis pole Venemaa aktsiad selles punktis, kust me neid osta tahaksime," märkis Mariscal ja lisas, et parem sisenemishetk võib saabuda kaugemas tulevikus, kuid mitte praegu.

Hoolimata ähvardavatest märkidest on üha rohkem neid, kes Vene börsil riske võtavad. Kuna aktsiahinnad on ka pärast senist rallit globaalses kontekstis odavad, siis tormavad julged investorid just sinna. Rozenfeld soovitab lisaks eksportijatele silma peal hoida sisetarbimisele suunatud ettevõtetel, mis omavad suurt turuosa.