Doha järelmõjud: nafta hind alustas börsipäeva kukkumisega

Kell 12.47 Hongkongi ja Singapuri aja järgi oli USA Crude’i indeks 4,73protsendises languses ning naftabarreli hind langes 38,45 dollarini. See langus on jätk varahommikusele 5,7protsendilisele kukkumisele. Ülemaailmne Brenti toornaftaindeks langes pärast Doha tulemuste saabumist aga 4,27 protsenti, vahendas CNBC.

Doha otsused mõjutavad negatiivselt ka Aasia regioonis paiknevaid energiaettevõtteid. Näiteks Aasia ühe juhtiva gaasi- ja naftatootja Santose aktsia kukkus pärast turgude avamist 6,71 protsenti ning Paapua Uus-Guinea suurim energiaettevõte Oil Search reageeris Kataris toimunule 4,15protsendilise langusega. Vähem negatiivsemalt reageerisid Woodside Petroleum 1,45protsendilise langusega ning Jaapani Inpex 3,52protsendilise langusega. Jaapani Petroleum oli punases 2,7 protsendiga.

Lisaks olid languses Hiina naftaettevõtted: Sinopec näitas 2,02protsendilist ning Hiina Petroleum 2,4protsendilist kukkumist.

Eelnev on eilse 20 naftariigi osalusel toimunud Doha tippkohtumise tulemus. Katari pealinnas loodeti saavutada naftatoodangu külmutamise kokkulepe jaanuari tasemel, mille olid veebruaris heaks kiitnud nii Venemaa, Saudi Araabia, Katar kui Venetsueela.

Leppele sai saatuslikuks Iraani puudumine tippkohtumiselt, millega riik näitas selgelt välja kavatsust oma toodangut mitte vähendada. Iraani liidrid on varem öelnud, et toodangu külmutamise korral poleks riigil „musta kulla“ eksporti puudutavate sanktsioonide alt vabanemisest mingit kasu ning seeläbi ei tule toodangu külmutamine kõne alla enne, kui on taastatud piirangute-eelne turuosa.

Kuna Iraan kokkuleppega ei liitu, pole ka teised riigid, eriti Saudi Araabia nõus oma toodangut piirama. Analüütikute hinnangul võib leppe luhtumine Saudi Araabia ja Iraani vahel pingeid veelgi suurendada. „Saudid ei saa leppida olukorraga, kus nemad külmutavad oma toodangu, andes eelise äsja sanktsioonide alt vabanenud Iraanile,“ kommenteeris Briti majandusekspert Angus Nicholson.

Saudi Araabia on seni jäänud kindlaks positsioonile, et külmutab toodangu vaid siis, kui seda teevad ka teised suured naftariigid.

Doha kohtumise nurjumise tõttu kardetakse naftahinna langust jaanuarikuisesse madalpunkti, kus naftabarreli hind oli 26,21 dollarit. Enne eilset levinud optimism Kataris toimuva suhtes kergitas maavara väärtust paari kuu jooksul aga ligi poole võrra.

Kuna turge iseloomustab nõudlusest suurem naftapakkumine, on ekspertide hinnangul siiski mingid korrektsioonid juba toimunud. Goldman Sachsi ekspertide arvates ei ole näha OPECi riikide naftatoodangu taastumist vanale tasemele. „Turg on vahepeal stabiliseerunud ning tootmist pole järsult võimalik suurendada,“ rääkisid analüütikud.

Barclay analüütikud ennustavad naftabarreli teise kvartali keskmiseks hinnaks 36 dollarit, mis tõuseb selle aasta neljandaks kvartaliks kuni 43 dollarini. Ekspertide hinnangud põhinevad eeldusel, et päevane ülejääk, mis oli esimeses kvartalis 1,6 miljonit barrelit, langeb neljandaks kvartaliks 100 000 barreli peale.

Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa olukord, kus riigid on asunud naftasektori töötajate palku kärpima. Näiteks Kuveidi vastava valdkonna töötajad alustasid möödunud nädalavahetusel streiki, mis peaks riigi naftatootmist ligi 2,85 miljoni barreli võrra päevas vähendama. Seega langeb Kuveidi panus naftaturul 1,1 miljoni barrelini päevas.