Müü aktsiad maha ja mine puhkama

“Aktsiaturud on hämaroleku seisundis. Näib, et potentsiaalsed ostjad “müüsid mais ja läksid ära”." Just nii kirjutas 30. mail 1964. aastal Financial Times. Tegu on teadaolevalt 20. sajandi esimese viitega maksiimile “müü mais ja mine ära”. Kas see vana ütlus on tõepoolest midagi väärt?

Ajakirjanduses on selle üle arutatud tohutult palju ja igal aastal näeme uusi artikleid, nagu ka see siin, paraku pole maksiimi paikapidavust väga palju uurinud teadlased. Materjale otsides sattusin siiski Sven Boumani ja Ben Jacobseni 2002. aasta The American Economic Review’s ilmunud artiklile, mis käsitleb mais müümist ja sügisel tagasitulemist üsna põhjalikult.

Uurijad vaatlesid ajavahemikku 1970. aasta jaanuarist kuni 1998. aasta augustini ning võrdlesid 37 riigi aktsiaturgude kuiseid tootlusi. Nende avastus oli päris üllatav - koguni 36 riigis kehtis “müü mais” tarkusetera täiel määral. Enamikus riikides oli tootlus maist kuni oktoobrini nullilähedane, ainus erand oli Uus-Merema. Euroopas olid kõigi riikide aktsiaturgude tootlused nende kuue kuu jooksul keskmiselt alla 2%. Ainus erand oli Taani. Kui vaadelda aga ajavahemikku novembrist aprillini, oli kõigi Euroopa turgude tootlus vähemalt 8%.

Maksiim kehtis isegi USAs, kus on maailma suurim aktsiaturg. Keskmiselt oli ajavahemikus november kuni aprill tootlus viis protsendipunkti kõrgem kui ülejäänud aasta peale.

Uurijad läksid seepeale ajas tagasi nii kaugele kui võimalik. USAs alustati andmete võrdlemist aastast 1802, Suurbritannias lausa aastast 1694. Selgus, et kurioosum on aset leidnud juba mitusada aastat.

Millest selline fenomen tuleneb? Paraku on see küsimus veel vastuseta. Teadlased, analüütikud, investorid ja meedia on üritanud mõistatusele lahendusi pakkuda, kuid ühtegi vettpidavat versiooni veel ei ole.

“Ajalooliselt kutsusid suvise languse esile oma saaki müüvad talunikud ja rikkad investorid, kes põgenesid linnast maale. Tänapäeva investorid lendavad Vahemerele ja fondijuhid võtavad päikest Kariibidel, jättes vastutama kogenematud alluvad,” pakkus ühe selgituse ajaleht Evening Standard aastal 1999.

See ei pruugi aga tõele vastata. Bouman ja Jacobsen tõdesid, et kuigi puhkuste periood mõjutab kauplemisaktiivsust, siis loogiliselt peaksid investorid aru saama arbitraaži võimalustest (väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt) ja nullima ära võimaliku mõju.

Nad välistasid veel  hulganisti tegureid, mis võiks põhjustada “müü mais” kurioosumit: andmekaeve, jaanuari efekt, riskide hajutamine, intressimäärade muutus, sektorite iseärasused. Seega - turg ja praktika ütlevad, et vana ütlus vastab tõele, samas kui aktsiaturgude loogika ütleb, et ei vasta. Nii ootab fenomeni lahtiseletamine endiselt mõttetarka.

Maist oktoobrini tõusid Tallinna börsi aktsiad keskmiselt 1,19% ja mediaankeskmine oli 0,73%. Selgus, et 16 aasta peale tõi iga teine aasta maist oktoobrini kaasa negatiivse tootluse. Ajavahemikul novembrist aprillini tõusid aktsiad aga koguni 15,9% ja mediaankeskmine oli 13,72%. Negatiivset tootlust oli poole vähem ehk vaid neljal vaadeldud aastal.

Võime järeldada, et Tallinna börs on täiesti normaalne Euroopa aktsiaturg, kus aktsiad ei tõuse suvel üle 2% ja sügis-talvel on tootlus kaugelt üle 8%.

Mida siis teha? Kas müüa mais kõik kodubörsi aktsiad ja tulla tagasi alles novembris?

Teoreetiliselt oleks see täiesti õige käitumine, aga tegelikkuses on takistusi. Kõige ilmsem tegur on tehingukulud, mis röövivad suure osa tootlusest nii ostes kui ka müües. Teine negatiivne aspekt on näiteks dividendidest ilmajäämine. Kõik dividendi maksvad Tallinna börsifirmad (välja arvatud Tallinna Kaubamaja) fikseerivad aktsionäride nimekirja vahemikus mai kuni september. Kokkuvõttes oleks tegu märkimisväärse kaotusega.

Üks võimalus üritada odavalt mais pillid kotti panna oleks osta börsil kaubeldavaid fonde, kuid paraku pole Tallinna ja Balti börsi kohta ühtegi ETFi loodud. Seega on mu ainus soovitus osta USA, Euroopa ja arenevaid turge jälgivaid ETFe ning katsetada nende peal kurioosset strateegiat.