Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müü aktsiad maha ja mine puhkama

    USA president Barack Obama veedab oma puhkusi golfiväljakutel.Foto: EPA

    Maikuu on käes ja investorite ees seisab igivana probleem - kas minna ära ja tulla tagasi alles sügisel? Kui lähtuda teadusuuringutest ja toetuda ka Tallinna börsi viimase 15 aasta andmetele, oleks rumal aktsiad suveks alles jätta.

    “Aktsiaturud on hämaroleku seisundis. Näib, et potentsiaalsed ostjad “müüsid mais ja läksid ära”." Just nii kirjutas 30. mail 1964. aastal Financial Times. Tegu on teadaolevalt 20. sajandi esimese viitega maksiimile “müü mais ja mine ära”. Kas see vana ütlus on tõepoolest midagi väärt?
    Ajakirjanduses on selle üle arutatud tohutult palju ja igal aastal näeme uusi artikleid, nagu ka see siin, paraku pole maksiimi paikapidavust väga palju uurinud teadlased. Materjale otsides sattusin siiski Sven Boumani ja Ben Jacobseni 2002. aasta The American Economic Review’s ilmunud artiklile, mis käsitleb mais müümist ja sügisel tagasitulemist üsna põhjalikult.
    Uurijad vaatlesid ajavahemikku 1970. aasta jaanuarist kuni 1998. aasta augustini ning võrdlesid 37 riigi aktsiaturgude kuiseid tootlusi. Nende avastus oli päris üllatav - koguni 36 riigis kehtis “müü mais” tarkusetera täiel määral. Enamikus riikides oli tootlus maist kuni oktoobrini nullilähedane, ainus erand oli Uus-Merema. Euroopas olid kõigi riikide aktsiaturgude tootlused nende kuue kuu jooksul keskmiselt alla 2%. Ainus erand oli Taani. Kui vaadelda aga ajavahemikku novembrist aprillini, oli kõigi Euroopa turgude tootlus vähemalt 8%.
    Maksiim kehtis isegi USAs, kus on maailma suurim aktsiaturg. Keskmiselt oli ajavahemikus november kuni aprill tootlus viis protsendipunkti kõrgem kui ülejäänud aasta peale.
    Uurijad läksid seepeale ajas tagasi nii kaugele kui võimalik. USAs alustati andmete võrdlemist aastast 1802, Suurbritannias lausa aastast 1694. Selgus, et kurioosum on aset leidnud juba mitusada aastat.
    Fenomen seni seletuseta
    Millest selline fenomen tuleneb? Paraku on see küsimus veel vastuseta. Teadlased, analüütikud, investorid ja meedia on üritanud mõistatusele lahendusi pakkuda, kuid ühtegi vettpidavat versiooni veel ei ole.
    “Ajalooliselt kutsusid suvise languse esile oma saaki müüvad talunikud ja rikkad investorid, kes põgenesid linnast maale. Tänapäeva investorid lendavad Vahemerele ja fondijuhid võtavad päikest Kariibidel, jättes vastutama kogenematud alluvad,” pakkus ühe selgituse ajaleht Evening Standard aastal 1999.
    See ei pruugi aga tõele vastata. Bouman ja Jacobsen tõdesid, et kuigi puhkuste periood mõjutab kauplemisaktiivsust, siis loogiliselt peaksid investorid aru saama arbitraaži võimalustest (väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt) ja nullima ära võimaliku mõju.
    Nad välistasid veel  hulganisti tegureid, mis võiks põhjustada “müü mais” kurioosumit: andmekaeve, jaanuari efekt, riskide hajutamine, intressimäärade muutus, sektorite iseärasused. Seega - turg ja praktika ütlevad, et vana ütlus vastab tõele, samas kui aktsiaturgude loogika ütleb, et ei vasta. Nii ootab fenomeni lahtiseletamine endiselt mõttetarka.
    Mis toimub Tallinnas?
    Läksin ajas 16 aastat tagasi ja panin kokku andmed Tallinna börsi kohta ning selgus, et õnneks või kahjuks kehtib “müü mais ja mine ära” kurioosum täielikult ka meil.
    Maist oktoobrini tõusid Tallinna börsi aktsiad keskmiselt 1,19% ja mediaankeskmine oli 0,73%. Selgus, et 16 aasta peale tõi iga teine aasta maist oktoobrini kaasa negatiivse tootluse. Ajavahemikul novembrist aprillini tõusid aktsiad aga koguni 15,9% ja mediaankeskmine oli 13,72%. Negatiivset tootlust oli poole vähem ehk vaid neljal vaadeldud aastal.
    Võime järeldada, et Tallinna börs on täiesti normaalne Euroopa aktsiaturg, kus aktsiad ei tõuse suvel üle 2% ja sügis-talvel on tootlus kaugelt üle 8%.
    Mida siis teha? Kas müüa mais kõik kodubörsi aktsiad ja tulla tagasi alles novembris?
    Teoreetiliselt oleks see täiesti õige käitumine, aga tegelikkuses on takistusi. Kõige ilmsem tegur on tehingukulud, mis röövivad suure osa tootlusest nii ostes kui ka müües. Teine negatiivne aspekt on näiteks dividendidest ilmajäämine. Kõik dividendi maksvad Tallinna börsifirmad (välja arvatud Tallinna Kaubamaja) fikseerivad aktsionäride nimekirja vahemikus mai kuni september. Kokkuvõttes oleks tegu märkimisväärse kaotusega.
    Üks võimalus üritada odavalt mais pillid kotti panna oleks osta börsil kaubeldavaid fonde, kuid paraku pole Tallinna ja Balti börsi kohta ühtegi ETFi loodud. Seega on mu ainus soovitus osta USA, Euroopa ja arenevaid turge jälgivaid ETFe ning katsetada nende peal kurioosset strateegiat.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.