Välismeedia: pisike Eesti on tehnoloogiavallas maailma parim

Kas Sa oled kunagi Eestis käinud? Suudad Sa selle riigi üldse kaardilt üles leida?

See väike 1,3 miljoni elanikuga riik paistab oma Ida-Euroopa naabrite hulgast silma arenenud majanduse ning kõrge elatustaseme poolest. Tegemist on tehnoloogiaparadiisiga, mis pole ainult Skype’i sünnimaa, vaid kus on peidus palju rohkemat.

Eestis hääletatakse, allkirjastatakse dokumente ning esitatakse tuludeklaratsioone interneti teel, seda tänu X-tee süsteemile, kuhu on koondatud kõik dokumendiregistrid ning hüvede kasutamiseks vajalikud andmed. Süsteem on kättesaadav nii tavalistele kodanikele, ettevõtetele kui ka valitsuse liikmetele – kogu äriks vajalik informatsioon, litsentside taotlemine ning asjaajamine, mis mujal võtab päevi, on eestlasele vaid mõne kliki kaugusel.

Kuigi X-teed võib pidada Eesti digitaalseks selgrooks, on tegemist kõigest ühe näitega Eestis leiduvatest kõrgtehnoloogilistest hüvedest. Näiteks ka ettevõtte registreerimine võtab selles riigis vaid 5 minutit ning neil on ühe inimese kohta kõige rohkem start-up-ettevõtteid maailmas.

Kuigi start-up’ide statistikat vaadates võib tunduda, et kvantiteet ületab kvaliteedi, siis tegelikkus on sellest kaugel. Mitmed endised Eesti idufirmad on nüüdseks edukad suurettevõtted. Nimetamist väärivad näiteks Skype, Transferwise, Pipedrive, Cloutex, Click & Grow, GrabCAD, Erply, Fortumo, Lingvist ja paljud teised.

Kes veel ei teadnud, siis Eestis on käibel euro!

Lisaks võivad eestlased uhked olla e-residentsuse üle – kui Sa soovid asutada Eestisse ettevõtet, siis on Sul kõvasti vedanud. Sa ei pea pakkima kotte ja kohale sõitma, vaid saad seda teha interneti teel. Iga Eestis ettevõtte registreerunu saab ligipääsu kõigile riigis pakutavatele online-teenustele, mida eestlased on nautinud juba kümnendeid. Nende hüvede hulka kuuluvad e-pank, digiallkirjastamisõigus ja palju muud.

Ahjaa, digiallkirjastamine on võimalik ID-kaardiga, mille mikrokiibil asuvad sertifikaadid on võrdväärsed käsikirjalise allkirjaga. Kaardid on seejuures kaitstud 2048bitise krüpteeringuga.

Aga ka see pole veel kõik, Eestis on olemas ka digitaalne tervishoiusüsteem, kuhu on talletatud ligi miljoni inimese haiguslood.

On näha, et riik on suutnud täielikult lahti rebida kommunismi pärandist ning sellega kaasnevast korruptsioonist ja vananenud haridussüsteemist. Minevikku kinni jäämise asemel otsustati pöörata puhas leht ning investeerida oma tulevikku ja koolitada tehnoloogiateadlikud ühiskonnaliikmed. Eestis õpetatakse juba 7aastastele lastele programmeerimise põhitõdesid. Kirjeldatud edasipürgiva suhtumise tõttu on eestlastest saanud tõeliselt ettevõtlikud ning oma tulevikule mõtlevad inimesed ning sama kehtib ka riigi valitsuse kohta.

Nii USA kui ka ülejäänud maailm saavad Eestilt õppida, et nii kaugele jõudmiseks tuleb muuta mõtteviisi ning seda võimalikult varakult. Kasvatada oma noori nii, et nad mõtleksid innovaatiliselt. Haridussüsteem ei tohi mõtlemisvõimet piirata ega külvata noori üle liigse informatsiooniga. Samuti on vajalik igasuguste bürokraatlike piirangute kaotamine!