Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink pettis analüütikute ootusi

    Analüütikud ootasid Tallinkilt paremaid tulemusi.Foto: Raul Mee

    Olgugi, et Tallink kasvatas esimeses kvartalis käivet, vähendas kahjumit ning vedas mullusest rohkem reisijaid, jäid laevafirma tulemused aktsiat katvate analüütikute ootustele tuntavalt alla.

    Tõsi, käive LHV analüütikuid oluliselt ei üllatanud – reisijate arvu kasvu tulemusena suurenesid pileti- ja pardamüügi tulud, madalama kütuse hinna tõttu vähenesid kaubaveo tulud (kütuse hinnalisa on üks komponent kaubavedude hinnast) ning väiksema arvu laevade prahtimisest vähenesid oluliselt ka prahtimistulud. Äritegevuse kasumlikkuse puhul olid analüütikute ootused aga palju optimistlikumad kui tegelikkus.
    „Eeldasime, et nii hulga positiivsete kui ka negatiivsete tegurite koosmõjul kujuneb kasumlikkus siiski suuremaks kui aasta varem,“ kinnitas LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ja nentis, et tegelikult jäi kulumieelne ärikasum (EBITDA) oodatust siiski palju madalamaks ning langes eelmise aastaga võrreldes 16,5%. Vanemanalüütiku sõnul mõjutasid seda negatiivselt nii Superstari müügiga kaasnenud prahtimiskulu, aga ka Silja Europa liinile tulekuga seotud ühekordsed kulud ning aasta varasemaga võrreldes väiksemad tulud laevade prahtimisest. Liinide lõikes paranesid Eesti-Soome liini erandiga kõikide teiste liinide tulemused.
    Kasuks tuli soodsam kütus
    Positiivse poole pealt mõjutas analüütikute hinnangul esimese kvartali tulemusi madalam kütuse hind. Kuna ka finants- ja tulumaksukulud langesid ning jäid oodatust madalamaks, kujunes lõppkokkuvõtteks Tallinki kvartali 12 miljoni euro suurune puhaskahjum madalamaks kui aastatagune 13,3 miljoni euro suurune kahjum.
    „Me ootasime siiski veel madalamat, ainult 6,1 miljoni euro suurust kahjumit,“ täpsustas Joost, lisades, et esimene kvartal on Tallinkile madalahooaeg ning seetõttu on ettevõte alati sellel perioodil kahjumit teeninud.
    Aprilli esimeses pooles avaldatud Balti börsifirmade tulemuste eelvaates hindasid LHV analüütikud laevafirma aktsia õiglase hinna vahemikuks 1,05-1,15 eurot, mis annaks praeguselt hinnalt tõusupotentsiaaliks ligemale 5,2-15,2%.

    Tallinki esimese kvartali kasumlikkust mõjutasid väiksem kütusekulu, kuid samas suuremad müügi- ja turunduskulud, kiirlaeva Superstar prahtimise kulu ja ühekordsed kulud äritegevuste muudatustest.

    Ühekordsed kulud olid seotud reisilaeva Silja Europa liinile naasmisega ja kontserni hallatava Tallinki Logistikakeskuse käivitamisega.

    Laevade prahtimise tulu vähenes esimeses kvartalis 6,8 miljoni euro ehk 43,2% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna välja oli prahitud vähem laevu.

    Finantskulu kokku vähenes 2,3 miljoni euro võrra peamiselt tänu väiksematele intressikuludele. Intressikulude vähenemine tuleneb laenude graafikujärgsetest ja laevade müügiga seotud ennetähtaegsetest tagasimaksetest.

    Allikas: Tallink Grupp

    Juba mõnda aega näevad Baltikumi suurima börsifirma aktsia käekäiku optimistlikult ka Swedbanki analüütikud, kes kinnitasid veidi vähem kui kahe nädala eest klientidele saadetud teates üle juba varem Tallinki aktsiale antud tugeva osta-soovituse (strong buy). Analüütikud kinnitasid ettevõtte hinnasihiks 1,25 eurot, mis tänaseltki hinnalt annaks aktsiale 12 kuu lõikes tõusuruumi rohkem kui 25% jagu.
    Swedbank ootas oluliselt paremaid numbreid
    Kas laevafirma värsked tulemused analüütikuid meelt muutma panevad, pole veel paraku teada, ent 13. aprillil avaldatud Tallinna börsifirmade tulemuste eelvaates suhtusid nad esimese kvartali tulemustesse oluliselt optimistlikumalt, kui selleks tagantjärgi põhjust olnuks. 
    Analüütikud prognoosisid Tallinki esimese kvartali EBITDAks 23,44 miljonit eurot ehk mullu sama ajaga võrreldes 20% suurust kasvu. Tegelikult vähenes aga kontserni kulumieelne kasum 16,3% võrra, 16,3 miljonile eurole. Samuti prognoosisid analüütikud ettevõttele 5% suurust käibekasvu, mis tähendanuks 199 miljoni euro suurust müügitulemust. Tegelikult kasvas kontserni auditeerimata müügitulu esimeses kvartalis 1,4% võrra, 192,8 miljonile eurole.
    Vastukaaluks mullusele 13,35 miljoni euro suurusele puhaskahjumile ootas Swedbank tänavu puhaskahjumiks 3,16 miljonit eurot. Laevafirma üllatas aga hoopis prognoositust pea neli korda suurema kahjumiga – auditeerimata puhaskahjum vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,3 miljoni euro ehk 9,9% võrra, 12 miljonile eurole (0,018 eurot aktsia kohta).
    Samas vedasid Tallink ja tema tütarettevõtted esimeses kvartalis kokku 2 miljonit reisijat, mida on 8,9% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Börsifirma teatel kasvas madalhooajal reisijate arv kõikidel liinidel.
    Väikeinvestor näeb II kvartalit tumedates toonides
    Tänavu märtsi esimesel nädalal kõik oma Tallinki aktsiad müünud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson tõdes, et laevafirma esimese kvartali tulemusi mõjutas oluliselt äärmiselt soodne nafta hind ning on positiivne, et varem väga kõrged finantskulud on hakanud vähenema.
    „Esimese kvartali mahud olid tugevad, aga seda võisid mõjutada lihavõtted,“ märkis ta. „Teine kvartal tuleb ilmselt palju nõrgem kui mullu. Silja Europa oli mullu fantastiline kasumiallikas, nüüd on see pigem probleem. Superstar kannab kulusid ja on raske uskuda, et Megastar suudab tulles tulusid suurendada, võrreldes sellega, kui Superstar oleks jäänud.“
    Ehkki Andersson on tunnistanud, et loobus Tallinki aktsiatest liiga vara, pole tema hinnangul ajalooliselt pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist mitte kunagi varem olnud halb mõte osta Tallinki aktsiat siis, kui see kaupleb alla 70 eurosendi taset, ja müüa siis, kui osaku hind küündib üle 90 eurosendi.
    Hiigeldividend kiideti heaks
    Vaatamata sellele, et Tallinki tulemused jäid enamjaolt nii Swedbanki kui ka LHV analüütikute ootustele alla, on põhjust rõõmustamiseks neil aktsionäridel, kes peavad lugu suurtest dividendidest. Nimelt toimus kolmapäeval Tallinki võlakirjaomanike koosolek, kus kiideti heaks ettepanek maksta kogu eelmise aasta kasum dividendideks.
    Mullu teenis laevafirma 59,1 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab, et dividendi suuruseks teeb see ligi 9 senti aktsia kohta. Eelmisel aastal oli Tallinki dividend 2 senti aktsia kohta, 2014. aastal 3 senti, 2013. aastal 5 senti.
    Laevafirma aktsia on täna Tallinna börsil tulemustele reageerinud 0,20% suuruse langusega, langedes ligemale 280 000 euro suuruse käibe juures 0,989 eurole.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.