Raha kihutab kinnisvarasse

Ta on seda meelt, et üürikinnisvarasse investeerimine pakub käegakatsutavat ja kindlat pikaajalist investeeringut. „Kindlasti rahulikum ja julgem n-ö lisapensionisamba kogumine, kui teinekord vägagi närvilistel aktsiaturgudel õnne proovida,“ sõnas Oiderma.

“Rikkaks saamise õpiku” autori ja tuntud investori Jaak Roosaare sõnul sõltub üürikinnisvara tootlikkus sellest, mis hinnaga see soetati. „Näiteks 2010. aastal ostetud korterid on (5–6 aastaga) endast üle poole juba tagasi maksnud. Kõige lihtsam arvutus tasuvuse kohta on vaba rahavoog – kui näiteks üüri laekub 300 eurot kuus ja laenu teenindamiseks kulub 200 eurot kuus, siis võib sellist korterit pidada ära tasuvaks,“ ütles Roosaare.

Aastaid üürikinnisvarasse investeerinud Peeter Pärtel on suutnud endale sealt tekitada märkimisväärse rahavoo. „Praegu korjan iga kuu üürnikelt kokku 4510 eurot üüri, lisaks kõrvalkulud. Kasutusse isiklikult ei võta sellest mitte midagi. Üürist suurema osa maksan edasi enda investoritele ja pankadele. Kõrvalkulud edastan teenusepakkujatele,“ ütles Pärtel. Ühtteist jätab ta ka endale, kuid kasutab seda täielikult uuesti kinnisvarasse investeerimiseks. Elamiskulud katab ta muust ettevõtlusest.

Alustada saab ka 0 euroga

Kui inimene viitsib õppida investeerimist kinnisvarasse, siis saab ta üsna kiiresti selgeks, et enda raha ei ole selleks tegevuseks vaja, usub Pärtel. „Eestis on hulk inimesi, kellel on raha, aga pole aega ega teadmisi, et seda kasutada. Seega lühike vastus oleks 0 eurot kuluks alustamiseks. Raha kaasamisel teistelt inimestelt tuleb aga arvestada vastutusega. Olen näiteks kasutanud nii mõne noore inimese viie aasta sääste kui ka pensionäri kümne aasta sääste. Mõlemal juhul on minu vastutus neile see raha koos intressidega tagastada. Võtan seda vastutust väga tõsiselt, sest tegemist on teiste inimeste aastatepikkuse tööga,“ sõnas Pärtel.

Ta on seda meelt, et kõige rohkem õpib just tegevuse kaudu ning rahast olulisem on panustada aega. Esimene osa ajast peaks minema kinnisvarainvestoritele mõeldud koolitusel osalemisele. „Kui on selge, millesse täpsemalt sooviks investeerida, siis järgmine osa ajast oleks kasulik kulutada suhtlemisele mõne sarnase asjaga tegutseva kinnisvarainvestoriga. Kui võimalik, lööksid kas enda teadmiste või miks mitte füüsilise jõuga kaasa mõne kogemustega investori projektis – tegevuse kaudu õpib kõige rohkem,“ ütles Pärtel.

Roosaare sõnul jõuab enamik inimesi üüriärisse ikkagi eluasemelaenuga ostetud korteri abil ja ärilaen on üürikinnisvara soetamiseks alles järgmine samm. „Eluasemelaenu saab praegu kindlasti kergemalt kui ärilaenu kinnisvara jaoks. Panga asemel on populaarne kasutada ka kolme S-i raha ehk siis sugulased, sõbrad ja saamahimulised,“ ütles ta. Samuti on Roosaare sõnul paljud alustajad korteri pärinud või on see kätte jäänud kokkukolimise tõttu, näiteks abielludes.

Ka „pommiaugust“ saab teha korraliku üürikorteri. „Juhul kui osta täielik pommiauk ja teha selles totaalne remont, siis minimaalne summa oleks 35–40ruuduse korteri kohta umbes 10 000 eurot. Aga üürikorterit on võimalik valmis saada ka oluliselt odavamalt, sageli piisab uuest tapeedist ja vannitoa või köögi renoveerimisest,“ sõnas Roosaare.