Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mis kasu on Tulevast investorile?

20. mai 2016, 15:00
Tuleva üks asutajatest Tõnu Pekk leiab, et pensioniühistu pakub liikmetele palju eeliseid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160520/BORS/160529969/AR/0/AR-160529969.jpg

Uus pensioniühistu Tuleva pakub võimalust omada pensioniraha kogumise üle suuremat kontrolli. Investorile puhtalt kasu teenimiseks see aga mõeldud ei ole.

Mai alguses panid 22 finantsalaga seotud inimest seljad kokku Eesti esimese pensioniühistu loomiseks. Seda eesmärgiga tuua järgmisel kevadel turule uus pensionifondi valitseja, mille kliendid saavad võimaluse olla iseenda peremehed. Ühelt poolt tahetakse sellega elavdada kokkukuivanud konkurentsi teise samba pensionifondide turul ning teisalt astuda kandadele suuri valitsemistasusid nõudvatele pankadele.

"See on pensionikogujale igal juhul parem kui tal on fondivalitseja, mille ainus huvigrupp on see sama pensionikoguja," tõi fondi üks asutajatest Tõnu Pekk välja tulundusühistu loomise peamise põhjuse. Ühistu ainus eesmärk on tema kinnitusel pakkuda oma liikmetele võimalikult head pensionikogumist, mõtlemata selle peale, kuidas müüa sinna juurde väikelaenu, kindlustustoodet või deebetkaarti.

Lihtsalt öeldes on tulundusühistu mõte see, et pensionikogujate ühiselt asutatud ettevõte haldab nende pensionivara. Ettevõte valitseb paari pensionifondi, mis hakkavad raha investeerima indeksfondi põhimõttel ehk passiivselt. Sellega loodetakse hoida valitsemiskulud võimalikult madalad ja pakkuda head tootlust.

Kasumi jaotamine toimub kahes ringis

Praegu on ühistule liitumisavaldusi tehtud veidi üle tuhande ning kui sügiseks on liikmeid kokku 3000, siis saab pensionifondi avada tuleva aasta märtsis. Pekk rõhutas, et ühistuga oodatakse liituma juba täna ja see on ka eeldus, et asi üldse käima läheks. "Kui meil pole liikmeid, siis järelikult puudub vajadus ja sellist asja ei toimu," sõnas ta.

Ühistu loojad on välja arvutanud, et 3000 liitujat katavad fondivalitseja loomisega seotud kulud ning tagavad seadusega nõutud 3miljonilise kapitali. Lisaks annab nende pensioniraha fondi tegevuseks piisava mahu.

Selleks peab iga liige tasuma 100eurose liitumistasu ja võib mõne aja pärast osaleda ka täiendavas algkapitali kogumise ringis, mis oleks Peki sõnul ideaaljuhul 1000 eurot liikme kohta. 1000 euro maksmiseks küll ranget kohustust ei ole, kuid see on juhatuse palve selleks, et rattad saaks veerema lükata. Lisaks on ühistu tegevuseks tarvis, et inimesed tooksid oma raha üle sellesse pensionifondi.

Millised on aga nende eelised, kes hakkavad esimese 3000 seas ühistu liikmeks ning tasuvad oodatud summad? "Nad on fondivalitseja omanikud. Kui fondivalitsejal tekib kasum, siis see kuulub jaotamisele kapitali omanike vahel," märkis Pekk.

Kasumi jagamine toimub edaspidi kahes etapis. Esiteks, kui pensionivalitseja haldustasu on 0,55%, siis sellest kümnendik ehk 0,05% fondimahust jagamisele ühistu liikmete vahel vastavalt nende pensionikonto suurusele. "Nii nagu piimaühistus sõltub saadav dividend sellest, kui palju inimene sinna piima tõi," seletas Pekk. Kui kõigi liikmete pensionikontod oleksid ühesuurused ja fondimaht 50 miljonit eurot, siis kukuks esialgu iga liikme taskusse umbes kaheksa-üheksa eurot.

Ülejäänud 0,5% peab Peki sõnul ära katma fondivalitseja tegevuskulud ja kui sealt midagi üle jääb, siis see makstakse välja vastavalt sellele, kui palju keegi algkapitali panustas. Kas sealt hakkab ka tulevikus midagi üle jääma, Pekk lubada ei julge. Kuna paljud kulud on aga fikseeritud, peaks fondivalitseja kasvades kulud eeldatavasti vähenema. Väikese lisa annab ka see, et kapital on paigutatud samasse fondi tulu teenima.

Viis aastat seotud

Kui 3000 liiget koos, siis pole ühistul tarvis enam algkapitali koguda. Seega on 3000 liikme eelis Peki sõnul see, et nad saavad ennast kohe suuremalt sisse osta.

Sellel on siiski üks konks. Nimelt seatakse liikmele viieaastane ühistust väljaastumise piirang.  See on Peki sõnul tingitud seadusest tulenevast 3miljonilisest kapitalinõudest, mis peab igal juhul püsima. "Me pole esimesel viiel aastal kindlad, et on tulnud piisavalt uusi liikmeid ja kapitali juurde, et saaksime selle nõude täita. Kui ühistu liige lahkub, siis makstakse talle kuuluv osa välja. Sellepärast paneme peale viie aastase piirangu ja pärast seda saab liige lahkuda," selgitas Pekk.

22 asutajaliikmel pole Peki kinnitusel kapitali mõttes teiste liikmete ees eelist. Küll aga on neile antud õigus määrata pool nõukogust ning kasutada vetoõigust põhikirjalistele muudatustele juhul, kui need lähevad vastuollu ühistu esialgse eesmärgiga.

Eesmärk siiski ühendada pensionikogujaid

Peki sõnul on siinkohal oluline meelde tuletada ühistu loomise eesmärki – luua ühiselt pensionifondide valitseja. Seega puhtalt investeerimise eesmärgil pole inimestel ühistusse asja. Lisaks on vähemalt esialgu ühistuga liitumise eelduseks pensionikonto olemasolu ehk inimene peab olema liitunud teise samba kogumispensioni süsteemiga.

"Mõte on ikkagi see, et ühistu liikmed on need, kes praegu koguvad pensioni ja toovad oma pensionivara ühistu loodud fondi. Nemad osalevad ka kapitalis. Kui inimesed on kogumise lõpetanud, siis nad lahkuvad ka ühistust ja tulevad uued inimesed asemele," rääkis Pekk.

 

Pane tähele

  • Tuleva on tulundusühistu, mis asutab pensionifondi loomiseks aktsiaseltsi, mille omanikuks on kõik ühistu liikmed
  • Tuleva pensionifondid investeerivad raha indeksifondi põhimõttel ehk passiivselt
  • Esialgu luuakse kaks pensionifondi – üks, mis võib investeerida maksimaalselt 75% rahast aktsiaturgudele, ning teine, mis investeerib raha vaid võlakirjaturgudele
  • Investeerimist alustatakse kõige laiemast aktsiaindeksist ehk maailma aktsiaturu indeksist MSCI ACWI, mis koosneb 2800 maailma suurimatest börsifirmade aktsiatest
  • Ühistu juhid lubavad, et fondide investeerimisreeglid pannakse väga selgelt kirja

 

KOMMENTAAR

Finantsinspektsiooni juhatuse liiga Andre Nõmm:

Üldjoontes tervitab finantsinspektsioon konkurentsi suurenemist finantsteenuste turul. Kehtiva õiguse kohaselt on pensionifondi valitsejatele kohalduvad õigusaktid ühetaolised, sõltumata sellest, kas fondivalitsejat omab pank või mõni muu isik.

Pärast fondi loomist soovitame potentsiaalsetel osakuomanikel tutvuda fondi tingimuste ja prospektiga ning hinnata, kas fondivalitseja ja fond (selle juhid, investeerimispoliitika, riskitase, kulutase jmt) vastavad osakuomaniku isiklikele investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele.

Täpsemaid hinnanguid konkreetse fondi valitsemise ja pensionifondi kohta on vara anda, sest nad ei ole finantsinspektsioonilt veel tegevusluba taotlenud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2016, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing