Tallinna Vee saatus: kull või kiri?

20. mai 2016, 07:00
Tallinna Vee aktsionär Kristjan Liivamägi hindabTallinna Vee positiivse kohtuotsuse tõenäosuseks 65%.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160520/BORS/160519624/AR/0/AR-160519624.jpg

Menukas börsifirma Tallinna Vesi peab riigiga kallist kohtuvaidlust, mille tulemusel võib ettevõtte väärtus nii pööraselt tõusta kui ka valusalt kukkuda.

Lühidalt ja lihtsustatult kokkuvõetult vaidlevad Tallinna Vesi ja Eesti riik vee hinna üle. Kui ettevõtte hinnangul peaks see juba praegu olema kõrgem, siis konkurentsiameti hinnangul madalam.

Tallinna Vee aktsionär ja Tallinna Tehnikaülikooli panganduse ja rahanduse õppetooli lektor Kristjan Liivamägi leidis, et kõige mustem stsenaarium oleks, kui Tallinna Veel tuleks liigselt küsitud tasud klientidele tagasi maksta ning edasiulatuvalt väheneks vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid 29% võrra, mis tähendaks ettevõtte olulist müügitulude langust tulevikus.

Must stsenaarium

Selle stsenaariumi puhul on tema hinnangul Tallinna Vee aktsia hinna õiglane väärtus vahemikus 6,3-8,5 eurot. See annaks praeguselt aktsia hinnalt kukkumisruumi 43-58% jagu. "Seega, kui Tallinna Vesi jääks tariifivaidluses kaotajaks, järgneks sellele oluline aktsia hinna langus ning samuti väheneksid oluliselt tulevikus ettevõtte välja makstavad dividendid," tõdes ta.

Sarnasele järeldusele jõudis ka LHV vanemanalüütik Joonas Joost. Kui aluseks võtta konkurentsiametis 2011. aasta oktoobris avaldatud konkreetset soovi alandada veeteenuse hindu 29% võrra, siis langeks Joosti hinnangul Tallinna Vee aastane käive suurusjärku 40-42 miljonit eurot ning aastane tulumaksueelne kasum hinnanguliselt suurusjärku 9-11 miljonit eurot. Mullu oli ettevõtte käive 55,9 miljonit ning kasum enne tulumaksustamist 24,36 miljonit eurot.

Sellisel juhul võiks tema arvutuste järgi kujuneda ettevõtte jätkusuutlikuks dividendiks 32-40 senti aktsia kohta. Eeldades 3,5-4%-list dividenditootlust, võiks LHV analüütikute sõnul sel juhul ettevõtte aktsia pikaajaliseks hinnaks kujuneda suurusjärk 8-11,4 eurot. Võrdluseks, tänavu maksab veefirma dividende 90 senti aktsia kohta ning aktsia kaupleb pisut allpool 15 eurot.

Joost lisas, et ettevõte on lisaks hinnanud tingimuslikult oma tariifiriskiga seotud kohustuse väärtuseks 2015. aasta lõpu seisuga 42,8 miljonit eurot ja 2016. aasta lõpuks võib see hinnang veel suureneda. "Täiendavalt kuuluks musta stsenaariumi hulka kas kaotus arbitraažis (Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities B.V alustasid 2014. aastal paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust - toim) või kui arbitraaži otsusega määrataks hüvitiseks oluliselt väiksem summa kui ettevõtte võimalikud kohustused," nentis Joost. "Sellel oleks kindlasti täiendav negatiivne mõju ettevõtte aktsia hinnale."

 

Positiivne stsenaarium

Samas kinnitas vanemanalüütik, et ainult lühiajalisi arenguid silmas pidades võib nii Eesti kohtu kui ka arbitraaži võimalike positiivsete otsuste korral Tallinna Vee aktsia hind ka üle 20 euro tõusta. Tallinna Vee jaoks positiivne stsenaarium näeb ette võitu konkurentsiameti üle kohtus, mille tulemusena oleks Tallinna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide määramise aluseks erastamisleping.

Selle stsenaariumi puhul on investor Kristjan Liivamäe analüüsi tulemusena Tallinna Vee aktsia hinna õiglane väärtus vahemikus 16,4-18,9 eurot. See tähendaks praeguselt hinnalt ligemale 11-28% suurust tõusu. „Mina olen enda analüüsis hinnanud Tallinna Vee positiivse kohtuotsuse tõenäosuseks 65% ja sellest tulenevalt annab diskonteeritud rahavoogude meetod Tallinna Vee aktsia hinna õiglase väärtuse vahemikuks 13,4-15,1 eurot,“ märkis ta.

Swedbanki Baltimaade aktsiaanalüüsi juht Marek Randma tõdes, et Tallinna Vee jaoks positiivse stsenaariumi korral jääks kuni aastani 2020 kehtima hinnamehhanism, mis lepiti kokku Tallinna linnaga ning kus tariif sõltub peamiselt aastasest inflatsioonist. Tallinna Vee võidu korral kohtutevaidlustes tekiks ettevõttel alus alustada uut vaidlust, et nõuda kompensatsiooni külmutatud tariifide tõttu saamata jäänud tulude eest aastatel 2011 kuni kohtuvaidluse lõpuni.

Oma 2016. aasta esimese kvartali aruandes hindab Tallinna Vesi võimaliku kompensatsiooni suuruseks 74 miljonit eurot saamata jäänud ja jäävaid tulusid. "Tallinna Vee jaoks kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt kompenseeriks riik Tallinna Veele saamata jäävad tulud," leidis Randma.

 

Mujal vesi kallim

Joonas Joosti sõnul hõlmaks kõige positiivsem stsenaarium parema süsteemi väljatöötamist. „Praegu oleme olukorras, kus veetariifid Tallinnas kuuluvad keskmike hulka, mõõdetuna nii absoluuthindades teiste Euroopa suurlinnadega või ka riigiti, arvestades kohalikku elatustaset,“ rääkis ta. „Selles valguses ei ole tariifid Tallinnas kindlasti kõige põletavam probleem Eesti veemajanduses.“

Vanemanalüütiku sõnul oleme jätkuvalt olukorras, kus Euroopa Liidu kaasfinantseeringuga tehtud investeeringuid ei arvestata tariifide määramisel ning samuti ei peegelda sageli raamatupidamislik jääkväärtus varade majanduslikku väärtust. See omakorda tähendab, et tehtud investeeringute hooldamiseks ning hilisemaks reeinvesteeringuks vajalikud summad tuleb katta kasumi või ebamõistliku kokkuhoiu arvel.

„Selline süsteem ei saa olla pikaajaliselt jätkusuutlik,“ arvas Joost. „Lisaks sellele toimub ränne väiksematest asulatest suurematesse, mis tähendab, et väikeasulate kliendibaas, kes peab tariifide kaudu katma kohaliku vee-ettevõtte kulud, jääb aasta-aastalt järjest väiksemaks. See omakorda viib tariifide tõusuni, mis täiendavalt tõstab kohalikku kulude taset ning on argument ärakolimiseks, süvendades probleemi veelgi."

Joosti sõnul ongi viimastel aastatel juba tekkinud olukord, kus mõnes Eesti väikeasulas on veeteenuse hind kuni 38% või kõige äärmuslikumal juhul 86% kõrgem võrreldes tariifidega Tallinnas, kui neid poleks külmutatud ning need oleksid kujunenud vastavalt varem kokku lepitud metoodikale. Tegelike, külmutatud tariifidega võrreldes on tema kinnitusel reaalsed erinevused vastavalt 60% ja 115%.

Tallinna Vesi kaotab sära

Kuna Tallinna Vee tariifivaidlus puudutab metoodikat, mis katab perioodi kuni 2020. aastani, siis isegi juhul kui kohus otsustaks, et varasem metoodika on konkurentsiametile siduv ning Tallinna Veel on õigus tariife tõsta, jääb Joosti hinnangul selgusetuks, mis täpselt hakkab toimuma aastal 2021 ja kuidas lahendatakse veemajanduse jätkusuutlikkuse küsimus väiksemates asulates.

„Nii Tallinna Vee tariifide kui ka üldise Eesti veemajanduse problemaatika ühendamise ja tervikliku-süstemaatilise käsitlemise puhul oleks ilmselt olemas vähemalt teoreetiline win-win-win lahendus nii Tallinna Vee, Eesti riigi kui ka riigielu eest vastutavate poliitiliste jõudude jaoks," leidis ta. „Praegu tundub sellise stsenaariumi realiseerumine väheusutav."

.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2016, 07:04
Otsi:

Ava täpsem otsing