Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurepärane aeg omada Tallinna dividendiaktsiaid

    Tallink teeb tänavu rekordilise väljamakse.Foto: Andras Kralla

    Äripäeva Tallinna börsifirmade dividendiindeks sai möödunud nädalal kaheaastaseks ning kuigi tingimused, milleks indeks loodi, pole börsile veel jõudnud, on kunagi rahakühveldusindeksiga teenitud hüpoteetiline varandus jõudsalt kasvanud.

    Olukorra teeb veelgi magusamaks mitme Tallinna börsifirma rekordiline dividend.
    Aasta oli siis 2009, kui toonane Äripäeva börsianalüütik Tarvo Vaarmets koostas rahakühveldusindeksi, mille mõte oli virtuaalselt panustada riskantsetesse, kuid suure tõusupotentsiaaliga aktsiatesse. Viis aastat hiljem oli indeks oma töö ära teinud ning oli aeg asuda teenitud raha kaitsma, sest börsirallid igavesti ei kesta ning ühel hetkel peab kusagilt järele andma.
    Tundus, et selle aasta alguses lõpuks nii lähebki. Föderaalreserv tõstis baasintressimäärasid ning börsikollid Hiinas ehmatasid investoreid üle maailma. Pooleteise kuuga kukkus S&P 500 indeks ligi 200 punkti ning Tallinna börs sörkis laisalt sabas. Paistis, et lõpuks ometi näeme dividendiindeksit keskkonnas, milleks see loodi.
    Õnneks või paraku nii ei läinud, sest turud üle maailma hakkasid taas tõusma. S&P 500 flirdib 9. juuni seisuga kõigi aegade kõrgeima tasemega ning Nasdaq OMXT jääb alla vaid 2007. aasta alguses saavutatud buumiajastu kõrgele tipule.
    See aga ei tähenda, et dividendiindeksil läheks kehvasti. Tegelikult hoopis vastupidi. Alates loomisest on reinvesteeritud dividendidega ÄP dividendiindeks rallinud 35,6%. Võrdluseks Nasdaq OMXT on tõusnud sama perioodi jooksul 26% ning uusi tippe vallutav S&P 500 indeks vaid 10,2%.
    Olen juba varasemalt Äripäeva veergudel kirjutanud ja toonud Tallinna Vee aktsia näiteks, kuidas dividendide reinvesteerimine toob kaasa märgatava tootluse kasvu. See on tõesti nii, kuid selle effekti tekkimiseks tuleb oodata aastaid. Praegusel juhul oleks dividende mitte reinvesteerides indeksi tootlus 123 eurot ehk 2,5 protsendipunkti väiksem. Pean tunnistama, et kahe aasta peale ei ole see väga märkimisväärne summa, aga uusi aktsiaid juurde ostes on tootluse tõus eksponentsiaalne, mitte lineaarne.

    Äripäeva Tallinna börsifirmade dividendiindeks loodi kaks aastat tagasi juuni alguses järglasena Äripäeva rahakühveldusindeksile. Kui rahakühveldusindeksi mõte oli tulla börsi põhjast kõrge riskitaseme ja suure tõusupotentsiaaliga aktsiatega välja, siis dividendiindeksi eesmärk on teenitud raha kaitsta ja kasvatada.

    Kaks suve tagasi ennustasid paljud analüütikud ja eksperdid, et aktsiaturgudel üle maailma tuleb seisak või korrektsioon. Eesti väärtpaberiturg on väga vastuvõtlik välistele teguritele, mistõttu tundus just siis olevat paras aeg kaitsta teenitud raha. Selleks sai investeeritud n-ö virtuaalselt 1250 eurot nelja dividendi maksvasse ettevõttesse – Tallink, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi ja Silvano FG.

    Suvi tuleb raharikas
    6. juuni seisuga ei kajasta indeks veel eelmise aasta eest makstavat omanikutulu Tallinna Veelt. Nende väljamakse aeg on võrreldes 2014. aastaga kahe nädala võrra edasi nihkunud, mistõttu kajastub indeksis endiselt vaid üks väljamakse. Ainuüksi Tallinna Vee dividend kergitaks indeksi üldtootlust 37,4%ni ehk ligi 2 protsendipunkti võrra.
    Nädal pärast Tallinna Vee väljamakset kannab ka Tallink raha aktsionäride pangakontodele, mis annab samuti viisaka tõuke indeksi tootlusele. Tallinna Vesi otsustas jätta dividendi mullusega võrreldes samale tasemele ehk 0,9 eurot aktsia kohta. Kuid Tallink tõmbas tõelise jänese mütsist välja ja teatas, et maksab investoritele koos aktsiakapitali vähendamisest tuleneva maksega 8 senti aktsia kohta. Eelmine aasta maksis laevafirma vaid 2 senti aktsia kohta.
    Kui arvestada 6. juuni seisuga veel Tallinki dividend ka indeksi tuludesse sisse, siis dividendiindeksi tootlus tõuseks 40,5% peale! See oleks ligi 15% enam, kui Nasdaq OMXT on sama peale suutnud. Ei maksa endast veel ette rutata, kuid eesseisev suvi paistab indeksile vägagi positiivne tulevat.
    Olympic Silvano vastu?
    Üldiselt on hetkel suurepärane aeg omada dividende maksvaid aktsiaid, sest nii Tallink kui Tallinna Kaubamaja teevad või tegid rekordilised väljamaksed. Mõlemad firmad maksavad välja põhimõtteliselt kogu enda eelmise aasta kasumi.
    Sama plaanib ka teha indeksisse mitte kuuluv Olympic EG, mis maksab omanikutulu 15 senti aktsia kohta ehk 50% rohkem, kui mullu. See on tekitanud mõtteid, et ehk tasub Silvano visata indeksist välja ja võtta Olympic asemele. LHV analüütiku sõnul on Olympic nüüd atraktiivne dividendiaktsia.
    Ometi ma hetkel eelistan siiski hoida Silvanot. Mõlemad firmad maksavad sel aastal välja 15 senti aktsia kohta ja mõlema firma aktsia on 2 euro juures – ehk dividenditootlus on võrdne. Vahe on aga selles, et Silvano maksab vaid 59% eelmise aasta kasumist, kuid Olympicu väljamakse suurus on 89% mullusest puhaskasumist. Selline väljamakse määr ei saa pikemas plaanis jätkusuutlik olla ja ma näen, et Silvanol on rohkem potentsiaali ja ka ruumi tõsta dividendi. Lisaks on lõpuks pärast kahte aastat Silvano aktsia taas plussis ja ka aktsial näen ma suuremat tõusupotentsiaali kui Olympicul.
    Üldises plaanis olen hetkel väga rahul dividendiindeksi esitusega. Kui Tallinna Vee ja Tallinki väljamaksed ka laekuvad, siis tootluse number loodetavasti tõuseb üle 40%, mis kahe aasta ja ühe kuu kohta on väga viisakas number. Kui tuleva aasta jooksul peaks mingisugune krahh tulema, siis tõenäosus selle üleelamiseks on väga hea.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.