Börsifirmad poputavad oma aktsiahindu

17. juuli 2016, 15:01
Apple kulutas tagasiostudele esimeses kvartalis 6,7 miljardit dollarit.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160717/BORS/160719812/AR/0/AR-160719812.jpg

Hiljutised aktsiaturgude rekordid näitavad, et börsifirmade aktsiate tagasiostud on tugev tööriist, kirjutab FoxBusiness.

Dow Jonesi indeks jõudis sel nädalal kõigi aegade tippu. Eelmine rekord saavutati 2015. aasta mais. Mõni päev enne tõusis rekordini ka Standard & Poor’s 500 indeks.

Aktsiaturgude tõusule on vaieldamatult kaasa aidanud börsifirmad ise. Aktsiate tagasiostmine on ettevõtetele ja investoritele meeltmööda, sest see suurendab aktsiahinda ning parandab kasumit aktsia kohta (earnings per share). Osad investorid on tagasiostud hukka mõistnud ja nimetanud seda finantsinsenerluseks.

Tagasiostud pakuvad hindadele tuge

S&P 500 indeksi aktsiate koguhulk on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Viimati langes aktsiate koguarv 2011. aastal, selgub S&P Dow Jones Indices andmetest. 2016. aasta esimese kolme kuuga ostsid börsifirmad tagasi 161,39 miljardi dollari ulatuses aktsiaid. Ajaloos on varem nii palju tagasioste tehtud vaid ühel korral.

On tõenäoline, et loid majanduskasv, intressimäärade langemine ja poliitiline ebakindlus muudavad aktsiaturud volatiilseks ka teisel poolaastal, ütlevad portfellihaldurid. Aktsiate tagasiostmine peaks turgudele aga tuge pakkuma.

„Börsifirmade aktsiatenõudlus on olnud väga korralik. Ei ole alust arvata, et see peagi lõpeb,“ ütles investeerimisfirma Boston Private Wealthi rahahaldur David Goss.

Kõige rohkem kulutas tagasiostudele esimeses kvartalis Gilead Sciences – kokku 8 miljardit dollarit. Apple ostis aktsiaid tagasi 6,7 miljardi dollari eest, selgub S&P Dow Jones Indices andmetest.

Ettevõtted on sellel aastal tagasiostudeks kõrvale pannud 357 miljardit dollarit, teatas uuringufirma Birinyi Associates. See on 28 protsenti vähem kui eelmisel aastal, aga ei ole veel teada, palju see number pärast tulemustehooaega suureneb.

Goldman Sachs teatas, et teise kvartali alguses oli aktsiate tagasiostuks mõeldud raha järel veel 156 miljardit dollarit.

Investeeringuteks jääb vähem raha

Mõned analüütikud hoiatavad, et tagasiostude tõttu jääb investeeringuteks vähem raha, mis omakorda vähendab majanduskasvu ja elatustaset. Nende sõnul võib tagasiostmine lühiajaliselt aidata, aga pikaajaliselt tuleks teha investeeringuid, mis pakuvad kõrgemat tulu.

„Aktsiate tõusu toetavad faktorid pole piisavalt stabiilsed,“ ütles PNC Asset Managementi investeeringute juht Thomas Melcher.

Samas ei ole aktsiate tagasiostmine ainuke faktor, mis aktsiate koguhulka vähendab. Ettevõtted pakuvad turule vähem aktsiaid ning ühinemisi ja ülevõtmisi rahastatakse pigem rahaga, mitte aktsiate emiteerimisega. Selle on omakorda suuresti põhjustanud just madalad intressimäärad, mis on laenuraha odavamaks muutnud.

Tagasiostud pole ainuke probleem

Tagasiostude pikaajaline jätkusuutlikkus ei ole ainuke probleem, mis aktsiaturge kummitab. Jaeinvestorid on jätkuvalt ärevad ning esimese poolaasta jooksul voolas USA aktsiafondidest välja 52 miljardit dollarit, selgub uuringufirma Morningstar andmetest. Paljud rahahaldurid prognoosivad, et aktsiaturud langevad 5-10 protsenti, sest majanduskasv on muutlik ning hinnatasemed kõrged.

Tõsi, aktsiafondidest raha väljaviimine ei ole piisav, et suuri aktsiaindekseid langema panna. Investorid on aktiivsetest investeerimisfondidest raha välja viinud juba aastaid. Viimasel ajal pole see raha liikunud aga börsil kaubeldavatesse fondidesse. Osa sellest rahast jääb seisma või läheb rahaturufondidesse.

„Olukord paneb kukalt kratsima,“ ütles BMO Private Banki investeeringute juht Jack Ablin.

Melcher ütles, aktsiate hinnad paneb pikaajaliselt tõusma kasumikasv. S&P 500 ettevõtete kasumid on langenud aga juba neli kvartalit järjest, selgub FactSeti andmetest.

„Me tahame näha, et kasumikasv tuleneb käibe tõusust ja majandusaktiivsuse paranemisest,“ ütles Melcher.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. July 2016, 15:14
Otsi:

Ava täpsem otsing