Leedu superaktsia teeb LHVle silmad ette

„Raske on tulemustega mitte rahul olla, kui pank saab kvartaliga erakordselt palju, ligi 7 miljoni euro väärtuses laenukahjumeid, kuid suudab ikkagi 8,5 miljonit eurot puhaskasumit teenida,“ ütles Šiauliai aktsionär ning väikeinvestor Taivo Sillaste. Investor tõi välja, et LHV eelmise kvartali 0,7 miljoni suurused laenukahjumid olid Leedu panga omadest kordades väiksemad, kuid sellegipoolest suutis kodumaine teenusepakkuja oma 4,9 miljoni euro suuruse puhaskasumiga Šiauliaile alla jääda.

Ka LHV vanemanalüütiku Shana Gavroni hinnangul ületasid Leedu panga tulemused ootusi, kuid täielikult rahule jääda nendega ei saa. „Puhaskasum oli kergelt üle meie ootuste, samas lootsime, et laenukahjumid tulevad väiksemad,“ selgitas Gavron.

Leedu panga esimese poolaasta puhaskasum oli 28,6 miljonit eurot, mis on aastataguse sama ajaga võrreldes 16,2 miljoni euro võrra kasvanud. Sama ettevõte on viimase aastaga suutnud oma turuväärtust aga enam kui 50 protsenti kasvatada.

Samuti arvab Sillaste, et kuigi pensionifondide äri tundub hea ja stabiilne, teenivad pangad põhiraha ikkagi laenuportfelli intressimarginaalidelt. Ka siin on tema hinnangul Šiauliai pangal tulevast kasvu silmas pidades eelis. „LHV laenuportfell on teise kvartali järgselt 465 miljoni euro suurune, samas kui Leedu panga puhul on sama number 962 miljonit eurot,“ sõnas Sillaste. „Kuidagi on aga endiselt nii, et LHV börsiväärtus on Šiauliai omast rohkem kui 25 protsenti kõrgem,“ viitas ta sellele, et Vilniuse börsil noteeritud ettevõtte turuväärtus võiks samuti oluliselt kõrgem olla.

Sillaste arvutuste kohaselt on Šiauliai panga edasivaatav P/E suhe umbes 4,6, mis annab lootust ka edasiseks aktsiahinna tõusuks. „Siinkohal ei taha ma kindlasti väita, et P/E-d ületähtsustama peaks, seda eriti panga puhul, kuid lootustandev on see number sellegipoolest,“ sõnas investor. Tänast aktsia tagasihoidlikku, 1,61protsendilist tõusu peab Sillaste aga rallijärgseks pohmeluseks.

Nii LHV kui Siauliai panga puhul näeb Sillaste arenguvõimalusi turuosa juurde võitmises. „Mulle jääb hetkel mulje, et LHV võimalus Eestis ning Siauliu Bankase võimalus Leedus on suuresti seotud sellega, et Rootsi pangad fokusseerivad end tänapäeval eelkõige kasumlikkusele, mitte turuosale,“ selgitas ta. „Seega väiksemate ressurssidega konkurentidel on mõnevõrra rohkem tegutsemisruumi võrreldes selle ajaga kui tänavatel sõitsid ringi trammid „pangavahetuskuu“ reklaamidega,“ arvas Sillaste.

Küsimuse peale, kas Leedu pangandus võib olla hetkel sarnases ajas, mil Eestis loodi Hansapank, arvas Sillaste, et selline väide on absurdimaiguline. „Hansapanga loomise ajal oli kogu pangandussüsteemi suurus tänasega võrreldes olematu ning kogu turg hakkas plahvatuslikult kasvama koos Eesti majanduse konvergentsiga Skandinaaviamaade ning Soome suunal,“ seletas investor.

Sillaste sõnul visatakse teinekord õhku ka arulagedaid mõtteid, justkui oleks ka LHV uus Hansapank. „Nii Eestis kui kogu Baltikumis ei ole sellist majanduskasvu ega majanduskasvu potentsiaali, nagu oli 90ndate alguses,“ selgitas ta. „Loomulikult on ka konkurentsisituatsioon täna täiest võrreldamatu koos turu teistsuguse küpsusastmega,“ lõpetas Sillaste pangateenuste turupenetratsioonile viidates.