Norra naftahiiu kannatused jätkuvad

28. juuli 2016, 14:45
Statoili töötajate jaoks on nafta hinnalangus tähendanud suuremat koondamishirmu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160728/BORS/160729756/AR/0/AR-160729756.jpg
Ainult tellijale

Vaatamata jõulistele kulukärbetele ei suutnud Statoili juhtkond ettevõtet kahjumist säästa ning naftakontserni teise kvartali tulemused valmistasid aktsiat katvatele analüütikutele piraka pettumuse.

Norra suurim naftakontsern sai teises kvartalis maksujärgselt 28 miljoni dollari suuruse korrigeeritud kahjumi, võrreldes mullu samal ajal teenitud 929 miljoni dollari suuruse kasumiga. Tegemist on ettevõtte esimese korrigeeritud kahjumiga pärast 2008. aastat, mil praegune tulemuste arvutamise süsteem kasutusele võeti.

Tulemused jäid tublisti alla Bloombergi poolt küsitletud 16 aktsiat katva analüütiku ootustele, kes prognoosisid naftafirmale teises kvartalis 294 miljoni dollari suurust korrigeeritud maksujärgset kasumit.

DNB analüütik Helge Andre Martinsen nentis klientidele saadetud teates, et Statoili värskete tulemuste valguses võib analüütikute keskmine aktsia kohta teenitava kasumi prognoos langeda tänavu 40% võrra ja tuleval aastal 3% võrra.

Naftaturg püsis nõrk

Statoili tegevjuht Eldar Saetre tõdes, et nigelate tulemuste peasüüdlane on nõrk nafta- ja gaasiturg ning nentis, et ebaproportsionaalselt suurt mõju niigi nõrkadele tulemustele avaldasid mullusega võrreldes pea poole võrra langenud rafineerimismarginaalid.

Ettevõtte finantsjuht Hans Jakob Hegge lisas, et Statoili rahvusvahelisele üksusele on kahju teinud ka mõningate turgude suur maksukoormus. „Me maksame makse mõnes riigis, kus me raha kaotame,“ selgitas ta, tuues näiteks Alžeeria, Aserbaidžaani, Angola ja Nigeeria.

Ehkki äsja lõppenud kvartalis oli keskmine naftabarreli hind 39 dollarit ehk oluliselt kõrgem kui esimese kvartali 29 dollariline barrelihind, suutis kahe kolmandiku ulatuses Norra riigile kuuluv börsifirma teenida esimeses kvartalis sellele vaatamata 122 miljoni dollari suuruse maksujärgse kasumi.

Senisest jõulisemad kärped

Kolmapäeval teatas ettevõte, et vähendab tänavu investeeringuid täiendavalt 8% võrra, 12 miljardile dollarile. Seda on 40% vähem kui 2014. aastal, mil kulutused küündisid 20 miljardi dollarini. Statoili juhtkonna sõnul tehakse investeeringuid varem arvatust vähem osalt tänud edukatele kulukärbetele ja märkimisväärselt kasvanud puurimiskiirusele.

Hegge selgitas pärast tulemuste avaldamist analüütikute küsimustele vastates, et puurimine muutub üha efektiivsemaks. Kui veel 2013. aastal kulus tema kinnitusel Norra mandrilaval uuringupuuraugu puurimiseks keskmiselt 46 päeva, siis nüüd kulub selleks vaid 22 päeva.

Lisaks investeeringute kärpimisele on Statoil sarnaselt teiste naftafirmadega viimase kahe aasta jooksul järsult langenud nafta hinna tõttu lükanud edasi projekte, hinnanud alla oma varasid ja suurendanud ettevõtte laenukoormust.

Naftakontserni võla ja kapitali suhe kerkis teises kvartalis 31,2%le. Esimeses kvartalis oli see ettevõtte finantsvõimendust kajastav finantssuhtarv 28,1% ja mullu teises kvartalis 22,4%. Kui varem pole Statoili juhtkond soovinud 30% suurust võimendust ületada, siis nüüd on nad ses osas veidi leebunud.

Saetre sõnul tullakse toime ka 30% tublisti suurema võlakoormaga. „Meil on suur tööriistakast, seal hulgas märkimisväärne paindlikkus oma investeerimisportfellis,“ põhjendas ta. Statoili finantsjuhi kinnitusel on eesmärk viia võimendus siiski 15-30% vahemikku.

Vaatamata suurenenud finantsvõimendusele ja kahjumile dividendide kallale minna ei kavatseta. Statoil maksab dividende igas kvartalis ning läinud kvartali eest võivad osanikud taas oodata 22sendilist väljamakset. Juhtkond on varem teatanud kavast jätta dividendid esimeses kolmes kvartalis muutmata. Praegust aktsia hinda arvestades tähendab see ligi 5,43% suurust dividenditoolust.

Segased ajad jätkuvad

Mõistagi sõltub Statoili käekäik eeskätt sellest, mida teevad toorainete hinnad. 2014. aasta juuni tipust tänavu jaanuariks oli nafta hind kukkunud 77% võrra ja saavutas samal kuul põhja ligemale 27 dollarit barrelist. Praeguseks on Brenti hind tänu pakkumise mõningasele vähenemisele taastunud küll 43,4 dollarile barrel, kuid Saetre hinnangul jätkub suur hinnakõikumine edaspidigi.

Ta ei kahtle põrmugi, et lõppkokkuvõttes kerkib hind 50-60 dollarile barrel, mis võib paremal juhul tähendada praeguselt hinnalt pea 40% suurust tõusupotentsiaali. Saetre ennustas, et turg leiab tasakaalu selle aasta jooksul, kuid võib kuluda veel kaua enne kui naftareservid langevad normaalsele tasemele. Sestap on tema sõnul keeruline ennustada, kuidas turud vahepeal käituvad. „Endiselt palju ebakindlust, endiselt on palju volatiilsust,“ hoiatas ta.

Swedbanki Norra haru analüütikud prognoosivad, et 2018. aastaks taastub nafta hind 70 USA dollarile barrel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. July 2016, 14:55
Otsi:

Ava täpsem otsing