Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsist on saanud idufirmade vabrik

30. juuli 2016, 09:45
Spotify on Rootsi üks tuntumaid "ükssarvikuid".
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160730/BORS/160729702/AR/0/AR-160729702.jpg

Rootsist on saanud idufirmade vabrik, kirjutab MarketWatchi kolumnist Jurica Dujmovic.

Eelmisel kuul kirjutasin ma sellest, kuidas Eesti on tehnoloogiliselt üks arenenumaid riike maailmas. Nüüd tahan tähelepanu pöörata teisele tehnoloogiasektori staarile: Rootsile.

Te eksite, kui arvate, et IKEA ja Ericsson on parimad asjad, mida rootslastel maailmale pakkuda on. Lisaks hästi tuntud brändidele nagu Spotify, Mojang (Minecrafti mängu looja) ja Volvo, on Rootsis ka mitmeid teisi edukaid ettevõtteid. Rootsi idufirmade masin on alles tuure üles võtmas ning selle tulemused on tähelepanuväärsed.

TechCrunch kirjutab, et Stockholmis on loodud ühe elaniku kohta kõige rohkem ükssarvikuid (idufirmasid, mille väärtus ületab miljard dollarit). 2014. aastal avaldas Google raporti, mis näitas, et linnas on 22 000 tehnoloogiafirmat. Linnas elab 790 000 inimest ning 18 protsenti töötajatest on hõivatud tehnoloogiasektoris. Ja tegemist ei ole ainult Stockholmiga – kui vaadata Rootsi tööjõudu üldisemalt, siis on näha sarnast trendi.

Miks on Rootsist saanud ükssarvikute tehas? Sarnaselt Eestile on Rootsi valitsus loonud tehnoloogia jaoks hea ökosüsteemi. Nende idufirmad ei pidanud alustama nullist – näiteks Volvol ja Ericssonil oli vajalik infrastruktuur juba olemas.

Need ettevõtted on toonud riigile suurt maksutulu, mida on targalt reinvesteeritud. Lisaks sellele on need ettevõtted aidanud luua ka kiireks kasvuks vajalikku keskkonda. Näiteks võib tuua Stockholmi Stokabi – see on maailma suurim avatud ligipääsuga mitmetasandiline võrk.

Võrgustik on piisavalt pikk, et teha 30 ringi ümber maailma. Praegu jõuab Stokab 90 protsendini kodumajapidamistest ning peaaegu kõigi ettevõteteni.

Sarnaselt Eestile nägi ka Rootsi palju vaeva, et riigi kodanikud oleks modernse tehnoloogiaga sina peal. 90tel toetas valitsus maksusoodustuste kaudu kõigi arvutite ostmist. Kuna ülikooliharidus on tasuta, siis ei ole üllatav, et Stockholmi populaarseim töökoht on programmeerija.

Valitsus pakkus tuge ka idufirmadele – selleks loodi erinevad programmid ning tehnoloogiafirmade inkubaatorid, mis edendasid ettevõtlust ning innovatsiooni. See on ennast kindlasti ära tasunud.

Euroopa innovatsiooni edetabelis oli Rootsi 2015. aastal esimesel kohal. Talle järgnesid Taani, Soome ja Saksamaa. Suuresti on selle taganud mahukad investeeringud uuringutesse ja arendustöödesse. Rootsi kulutab peaaegu 3,2 protsenti oma SKPst teadus- ja arendustegevusele.

Innovatsioon Euroopa Liidu liikmesriikides. Juhtivad innovaatorid (tumerohelisega), tugevad innovaatorid (helerohelisega), mõõdukad innovaatorid (kollasega) ja keskpärased innovaatorid (oranžiga).

Kui kombineerida tugev infrastruktuur, kaasaegne haridussüsteem, julgelt mõtlevad inimesed ja valitsuse abi, siis pole üllatus, et rootslased on suutnud saavutada selliseid tulemusi.

2015. aastal Euroopasse tehtud tehnoloogiasektori otseinvesteeringutest läks 15 protsenti just Stockholmi. See näitab, kui ihaldusväärseks on Rootsi investorite jaoks saanud.

Allpool olev nimekiri peaks iseloomustama seda, kuidas investorid Rootsis aktiivselt tegutsevad. 2011. aastal ostis Microsoft 8,5 miljardi dollari eest Skype’i ning 2015. aastal 2,5 miljardi eest Mojangi. Selle aasta veebruaris teatas Activision Blizzard, et firma jõudis kokkuleppele King Digital Entertainmenti ostmiseks 5,9 miljardi dollari eest. Ostetud ettevõte lõi ülipopulaarse Candy Crush Saga mängu. Lisaks sellele on levimas kuulujutud, et Google’i emafirma Alphabet tahab osta Spotify’d. See nimekiri läheb veel edasi.

Tehnoloogia mängib tähtsat rolli nii Rootsis kui ka Eestis. Loodetavasti võtavad teised riigid Rootsilt õppust ning toetavad innovatsiooni ja tehnoloogiat. Kui nii läheb, siis olen kindel, et meid ootab ees kiire tehnoloogiline areng.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. July 2016, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing