Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Stiglitz: eurol ei ole praegusel kujul tulevikku

18. august 2016, 13:46
Joseph Stiglitz
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160818/BORS/160819719/AR/0/AR-160819719.jpg

Turgudel ja Euroopa liidritel on majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Joseph Stiglitzi sõnul midagi ühist – mõlemad alahindavad regiooni riske, vahendab CNBC.

Suurbritannia ja Euroopa Liidu turgude aktsiad on pärast Brexiti referendumit kiirelt tõusma hakanud. USA aktsiaturud on saavutanud uusi rekordeid. Turud aga alahindavad riske, mis on seotud kasvava usaldamatusega Euroopa liidrite vastu. Noorte tööpuudus on väga levinud ning euro on läbikukkunud projekt, ütles Stiglitz.

Ta kritiseeris Euroopa juhte, sealhulgas Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, kellel on Stiglitzi sõnul kehv suhtumine. Nimelt annab Juncker edasi sõnumit, et kõik, kes liidust lahkuvad, saavad karistada.

„Ta ei anna edasi seda, et liitu hoiab koos sõnum, mille kohaselt saavad kõik sellest kasu. Idee on hoopis selles, et liitu hoiab koos hirm lahkumise ees. See ei ole tervislik suhtumine ja see kiirendab lagunemist,“ ütles Stiglitz.

Euroopa majandusstatistika on alates 2008. aastast olnud aga „masendav,“ lisas ta.

Inimesed on rahutud

„Kõige paremini on läinud Saksamaal. Kui võrdlust teiste riikidega ei oleks, saaks riik hindeks D,“ ütles ta. „Sellises kontekstis on täiesti vältimatu, et suur osa populatsioonist on rahutu.“

Stiglitz lisas, et olukord ei ole alati nii kehv olnud. Asjad pöördusid aga halvemaks ajal, mil liit otsustas kasutusele võtta euro, mis on süüdi paljudes praegu eksisteerivatest probleemides.

„Neid faktoreid, mis määravad riigi või regiooni edu, on palju. Me räägime praegu ühest muutusest – euro kasutuselevõtust, millel on olnud laastav efekt,“ ütles ta.

Varasemalt on riigid, kellel on majanduslikud probleemid, kasutanud valuuta devalveerimist. Euro kasutuselevõtt välistas selle võimaluse, mis muutis erinevate arengutasemetega ja majandustega riikide tegutsemise keerulisemaks.

Ta pakkus ühe lahendusena välja erinevad valuutaregioonid. See tähendaks „paindlikku eurot“ ning tõenäoliselt põhja- ja lõunavaluuta loomist. Erinevad valuutad võimaldavad sarnase majandusarenguga riigid liigendada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2016, 13:46
Otsi:

Ava täpsem otsing