Dividendifirmad käituvad kummaliselt

Suurettevõtted jagavad aktsionäridele kopsaka osa oma kasumist. Korralikud väljamaksed on investoritele muidugi hea uudis, kuid häda on selles, et paljud ettevõtted maksavad rohkem kui teenivad ja kasumid kuivavad samal ajal kokku.

Viimase 12 kuuga on Standard & Poor’s 500 indeksi firmad maksnud dividendina välja keskmiselt 38% oma puhaskasumist, selgub FactSeti andmetest. See on protsentuaalselt suurim number alates 2009. aasta veebruarist.

Ettevõtted elavad üle oma võimete: S&P 500 indeksi liikmetest maksis koguni 44 firmat teises kvartalis aastast dividendi, mis ületas firma eelneva 12 kuu puhaskasumit. Nii suurt osakaalu pole olnud viimased kümme aastat.

Miks ettevõtted elavad justkui üle oma võimete? Dividendi peamine eesmärk on toetada või suurendada aktsia hinda. Pealegi on investorid praegu pettunud võlakirjades, kus tootlused on ajaloolises võrdluses väga madalad ning dividendi nähakse arvestatava alternatiivina.

S&P 500 indeksi keskmine dividenditootlus on sel aastal olnud püsivalt kõrgemal USA 10aastaste valitsusvõlakirjade tootlusest. Eelnenud aastakümnetel juhtus seda harva.

Turvalist investeeringut ja stabiilset sissetulekut otsivad investorid ei tohiks siiski vahetada võlakirju dividendi maksvate aktsiate vastu. Esiteks on aktsiad praegu ajalooliste tasemetega võrreldes kallid. Teiseks võib aktsia hinna väikegi kõikumine pühkida minema kogu dividenditootluse. Lisaks pole praegu läänemaailmas isegi poolviisakat inflatsiooni, mistõttu ei peaks turvalist investeeringut hindav investor iga hinna eest võlakirjadest pagema.

Arvestada tuleb ka asjaolu, et S&P 500 firmade kasumid peaksid prognooside järgi kukkuma aastases võrdluses viiendat kvartalit järjest, mida ei ole juhtunud pärast finantskriisi. Praegu maksavad firmad nagu Pfizer, Alcoa, Caterpillar, Mattel, Kellogg ja Kraft Heinz rohkem dividendi, kui nad aastas puhaskasumit teenivad.

Caterpillar on eriti värvikas juhtum. Firma on dividendi tõstnud 22 aastat järjest ja paistab, et juhtkond teeb kõik, mis võimalik, et dividendi mitte vähendada. Teise kvartali lõpuks kukkus Caterpillari 12 kuu puhaskasum 2,18 dollarike aktsia kohta, ent firma maksab aastast dividendi 3,08 dollarit aktsia kohta. Samas ei paista äri paranemist, vaid Caterpillar vallandab järgmise kahe aastaga 10 000 inimest. Kaks kuud tagasi otsustati dividend sellegipoolest samaks jätta.

Tuleb tõdeda, et dividendi maksvad aktsiad on pärast finantskriisi üks kõige parema tootlusega varaklasse. 2009. aasta põhjast on S&P 500 indeks tõusnud 197%. Dividendi aristokraatide indeks, mis hõlmab endas 50 viimased 25 aastat järjest dividendi suurendanud ettevõtet, on sama ajaga tõusnud lausa 248%.

Osa eksperte muretseb, et ettevõtete dividendi ja aktsiate tagasiostmise lembus võib pikas plaanis kahjulikuks osutuda, sest välja reklaamitud raha võetakse äriinvesteeringute arvel, mis peaksid toetama majanduskasvu, töötajate tootlikkust ja elustandardi kasvu. Viimase seitsme aastaga on Ühendriikide aktsiaturg tugevalt rallinud ja ettevõtted on massiliselt suurendanud dividende ja aktsiate tagasiostmise summasid, kuid tootlikkus ja majanduskasv pole erilist tõusu näidanud.

Loodetavasti mõistavad firmad ka ise, et praegune trend ei ole jätkusuutlik. Väidetavalt kasvasidki USAs teise kvartali dividendi väljamaksed aastases võrdluses 4,6%, mis on madalaim kasv pärast 2013. aastat, selgus Henderson Global Investorsi andmetest.

Ühendriikides peitub probleem osaliselt viimastel aastatel tugevalt kannatanud energiasektoris, mille firmad on üldjuhul helded omanikutulu maksjad. Exxon Mobil on 12,4 miljardi dollariga suuruselt teine dividendimaksja, jäädes vaid 100 miljoni dollariga alla Apple’ile. Nafta hinna tõus või isegi stabiliseerumine aitaks märgatavalt kaasa nii energiasektori kui ka kogu S&P 500 indeksi dividenditootluse tõusule.

See trend ei ole omane ainult USA-le. Henderson analüüsis üle maailma 1200 suurima ettevõtte makstud dividende ning teises kvartalis kasvasid dividendid aastaga vaid 1,2%. Esimeses kvartalis oli kasv 3,1% ja eelmise aasta viimases kvartalis lausa 12,1%.

Euroopa oli teises kvartalis üks paremaid turge, kus dividendid kasvasid keskmiselt 4,1%. Väidetavalt kaks kolmandikku Euroopa dividendidest makstakse välja teises kvartalis, sest firmad maksavad omanikutulu vaid kord või kaks aastas.

Hendersoni analüüsist selgus, et eelkõige Hollandi ja Prantsusmaa pangad on dividende suurendanud, samas kui teistel suurtel turgudes nagu Belgia, Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia on pangad dividende hoopis alandanud. Hea näide dividendi tõstvast pangast on ING Groep, mis taastas alles eelmine aasta omanikutulu maksmise ja praegu on panga dividenditootlus 6,2%. Pank maksab umbes 60% kasumist aktsionäridele. Euroopa pangad tavaliselt ei osta oma aktsiaid tagasi samas mahus nagu Ameerika pangad, mistõttu on suurem tõenäosus, et osa teenitud kasumist jõuab aktsionäri taskusse dividendi kaudu.