Riskantsed autolaenud meelitavad tootlusega

„Pakume oma klientidele võimalust võtta oma sõiduki tagatisel laenu ning finantseerime kasuatud autode ostmist, Sõiduk jääb kliendi kasutusse, kuid laenuperioodi lõpuni jääb on tehnilises passis sõiduki omanikuks Mogo,“ kirjeldas Oja ettevõtte ärivaldkonda. Investorid saavad Mogos välja antud autodega tagatud laenusid finantseerida Läti ühisrahastusplatvormi Mintos kaudu, kes pakub sisuliselt vahendusteenust.

Seejuures ei loovuta Mogo Mintose vahendusel ühtegi nõuet investoritele täielikult. „Nii näevad investorid, et ka meie oma nahk on turul,“ selgitas Oja ja lisas, et ette tuleb ka seda, et laene ei õnnestu täismahus Mintose kaudu finantseerida. „See on tavapärane äri osa,“ ütles ta.

Seetõttu kasutatakse peale Mintose vahendatud investorite aga ka teisi rahastusallikaid. „Mogo laenuportfell on umbes 40 protsendi ulatuses finantseeritud Mintose investorite poolt, kuid oleme raha kaasanud ka Riia börsil noteeritud võlakirjade ning rahvusvahelise Mezzanine-fondi kaudu, kus üks investoreid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. ,“ rääkis Oja.

Oja sõnul on enamik oma laenusooviga Mogo poole pöörduvatest klientidest sellised, kes pangast laenu ei saa. „Paraku on see meie nišš, pankadel on see sektor, mida meie vaatame, täiesti alateenindatud, sest neil on lihtsam selliste inimestega mitte tegeleda,“ arvas ta. „Samuti rahastame meie ka selliseid autooste, mida pank finantseerida ei soovi – pangad tavaliselt üle 10aastase auto ostu ei rahasta, kuid meie vaatame vaid turuväärtust ning kui see on rohkem kui 1000 eurot, teeme juba pakkumise,“ kirjeldas Oja Mogo paindlikkust.

Lisaks on võimalus, et laenu tagatiseks antud autod on võlgniku makseraskuse tekkimise ajaks kaotanud väärtust rohkem, kui on laenu jääk. Oja kinnitusel kindlustatakse end selle vastu, vaadates laenusumma suhet auto väärtusesse. See indikaator on aluseks ka investorile pakutava intressi määramisel. „Mida kõrgem on loan to value, seda suurem on risk, et mingi võlgnevus jääb üles, kuid tavaliselt on ka oodatav tootlus selliste laenude finantseerimise pealt suurem,“ ütles Oja.

Seejuures kinnitas Mogo tegevjuht, et isegi kui nende kliendid on kõrge krediidiriskiga või laenusumma suhe auto väärtusesse on liiga suur, peaks investorite muret leevendama Mogo laenudele pakutav tagasiostu garantii. „Ka ma ise olen Mintoses investor ja enamik minu portfellist on Mogo laenudes,“ kinnitas Oja. „Oman väga head ülevaadet ja usaldan oma töötajaid, kes teevad väga head tööd – seega investeerin rahuliku südamega,“ rääkis ta.

Finantsblogija Taavi Pertman toob aga oma blogis välja, et aja möödudes on Mogo laenude loan to value pigem kasvanud ning intressikasv pole sellega kaasa läinud. „Laenu summa suhe auto väärtusesse on tohutult kasvanud, kuid intress liigub isegi pigem allapoole,“ kirjutas ta Rahafoorumis.

Võlgnevuse tõttu enne tähtaega lõpetatud laenulepinguid on Mogol umbes 10 protsenti. Samas ei tähenda lepingu lõpetamine Oja kinnitusel seda, et raha jääb võlgnikult kätte saamata või et kohe tagatise kallale minnakse. „Tihti tuleb klient ise meie juurde, tõdeb, et ei saa muutunud majandusoludes laenu teenindamisega enam hakkama, ja leiame koos lahenduse,“ kirjeldas ta võimalikke stsenaariume. „Näiteks teinekord on kliendil oma autole juba ostja olemas, sest ta teab, et auto turuväärtus on oluliselt kõrgem kui laenujääk,“ tõi ta näite.

Selliseid juhtumeid, kus Mogo on sunnitud ise tagatise välja nõudma, on Oja sõnul vähe ning seda tuleb ette siis, kui sõidukiga on vahepeal midagi juhtunud. „Kui sõiduki väärtus on laenujäägist väiksem, siis ei tunne klient motivatsiooni ise pingutada, sest isegi tagatise müügil jääks ta meile võlgu,“ selgitas Oja. See on ka põhjus, miks avalikule autoturule jõuavad valdavalt kehvad autod. „Heale autole leitakse tavaliselt ise müüja,“ oli Oja veendunud.

Keskmine Mogo finantseeritavate sõidukite vanus on üle kümne aasta. „Kõige rohkem ostetakse kolmanda seeria BMWsid,“ tõi Oja näite. Siiski on riskide maandamiseks pandud väljaantavatele laenusummadele ülempiiriks 10 000 eurot. „Nägime ka ise, et Kalevipojad (Eesti ehitajad Soomes – toim) ostsid päris tihti BMW x5 ja siis tulid väga suured tagasimaksed ning kõrge intress, mida teenindada ei suudetud,“ põhjendas ta ülempiiri vajalikkust.

Mogo tegevjuhi kinnitusel ei erine firma võlamenetlusprotsess tavapärasest ning suuremaid riske võetakse teadlikult. „Meie nišš eeldabki, et tuleb ette ka raskemaid juhtumeid ning sellega tuleb lihtsalt tegelda, et suurem tootlus välja teenida,“ rääkis Oja.

Selleks, et Mogo suudaks laene väljastada ka tulevikus, üritatakse Oja sõnul kaasata võimalikult palju finantseerimisallikaid. „Näiteks plaanime lähitulevikus vähendada Mezzanine-fondi kaudu kaasatud raha hulka,“ kinnitas ta. „Soovime osa oma portfellist rahastada hoopis pangalaenuga,“ rääkis Oja alternatiivist.

Rahastamisallikate hajutamisega väheneb ka risk, et võimalikus kriisis ei suudeta toime tulla. „Kui kogu meie raha tuleks näiteks Mintosest või mõnest muust finantseerimisallikast, siis majandusšoki korral võiks see meil tagant täiesti ära kaduda,“ kirjeldas ta ohte, mida püütakse vältida.

Investori riske üritatakse maandada ka seoses sellega, et praegu pole Mintose vahendusel võimalik investeerida veel ettevõtte viimastesse laienemiskohtadesse Gruusiasse ja Poolasse. „Poolas on väga raske inimestele selgeks teha, mis asi on laen auto tagatisel,“ kirjeldas Oja uutel turgudel esinevaid probleeme. „Gruusias on aga kultuurilised erinevused ja kui näiteks tihti kurdetakse, et Leedus lõigatakse autod pooleks ning keevitatakse kokku, siis Gruusias on tavaline, et ühest autost leiab viie erineva masina juppe, ehk olukord on neli korda hullem,“ ütles ta, kuid lisas, et täitmata nišš on nii Gruusias kui ka Poolas sellegipoolest olemas.

Kui Eesti turule väljastatud laenude kohta on kõige rohkem informatsiooni ning investeerimisotsuseid teha lihtsam, siis tegelikult vahendab Mintos vaid väikese osa siinseid laene. „Huvitav aspekt on see, et 90% Mintose vahendatavatest Mogo laenudest on Leedu laenud ja vaid 10% Eesti omad,“ kirjutas Pertman Rahafoorumis. Oja sõnul aga numbrid siiski nii kehvad ei ole. "Eesti laenud moodustavad siiski Mintose laenuturul rahastatud Mogo laenudest peaaegu 50 protsenti," kinnitas ta.

Kuigi ettevõte on tarvitusele võtnud meetmeid, et riske kriisi kartuses maandada, leiab Oja, et krahh tuleks Mogole ja ühisrahastusele tervikuna pigem kasuks. Sellepärast pole praegu ka oma laenuandmise tingimusi konservatiivsemaks muudetud. „Ma ootan kriisi kannatamatult, sest ainukesed, kes sellest kaotavad, on suurpangad,“ selgitas ta. „Siis ehk hakkavad lõpuks ka traditsioonilisemad ja konservatiivsed rahakad investorid, nagu näiteks pensionifondid, ühisrahastuse poole vaatama,“ oli ta optimistlik.

Investoritele tähendaks uute rahastajate tulek aga väiksemat tootlust. „Kui rohkem raha on pakkumises, oleks Mogol enda finantseerimine odavam,“ kinnitas Oja. Praegu pakutakse investorile 12–15protsendilist tootlust, kuid kliendile laenatakse raha 30–50protsendilise intressiga.

Lisaks kaoks kriisi tekkides ühisrahastuse turult ära nõrgemad teenusepakkujad ning ühisrahastusel oleks kaks võimalikku tulevikuväljavaadet. „Üks variant on, et see kaob ära, mida ma pean ebatõenäoliseks, kuid teisest küljest võib sellest kriisis karastununa saada väga suur asi,“ oli Oja optimistlik. „Siiani on ühisrahastuse areng kiire olnud, algul oli Bondora ja siis tekkisid Moneyzen ja Omaraha, nüüd on juurde tulnud ka kinnisvaralaene vahendavad Crowdestate ja Estateguru – usun, et platvorme tekib veel ning seda seni, kuni tuleb üks suur pauk,“ lisas ta.

Samuti suureneks kriisi ajal Mogole võlgu olevate inimeste protsent. „Samas jääb meile alati tagatiseks olev sõiduk, kas see terve osa laenust kataks, on omaette teema,“ viitas Oja sellele, et kogu raha kaotamine pole siiski tõenäoline, olgugi et ka autoturul hakkavad kriisi ajal hinnad kukkuma. „Isegi kui laenud lähevad hapuks, on ajalugu näidanud, et majanduskeskkonna paranedes hakatakse ikkagi oma võlgnevust tasuma,“ rääkis ta oma praktikast.

Kriisi saab Oja hinnangul ära tunda laenunõudluse vähenemise järgi. „See oleks minu jaoks häirekell, millele eelneks kindlasti mingi kindel põhjus, olgu selleks siis Rootsi kinnisvaraturu kokkukukkumine, Londoni finantstraagika või midagi muud,“ ütles ta. „Jälgin selliseid märke nii palju, et hoian end lihtsalt maailmas toimuvaga kursis, sealhulgas loen Äripäeva,“ viitas Oja sellele, et kriisi ennustamiseks ta midagi suurt ette võtnud ei ole.