Endine Fedi ökonomist: intressimäärad võivad langeda –2%ni

Goodfriendi sõnul läheks seesugune stsenaarium käiku juhul, kui USA majandus peaks lähema paari aasta jooksul langema. Oma väidet põhjendas praegu Carnegie Melloni ülikoolis majandusprofessori ametit pidav mees sellega, et alates 1960. aastatest on majanduskriisi korral Fed just nõnda alla intressimäärad lasknud.

“Kaheksal majanduslanguse korral on Fed pidanud lühiajalise intressimäära laskma võrreldes pikaajalise intressiga 2,5 baaspunkti madalamale. Praegu on 10aastase võla intressimäär 1,5%,” selgitas Goodfriend ja lisas, et järgmise majanduslanguse korral võib Fed olla sunnitud langetama intressimäära minimaalselt –1%ni.

“Viiel majanduslanguse korral on Fed sunnitud baasintressimära langetama aga 3,5 baaspunkti võrra,” arutles Goodfriend ja lisas, et ei välista intressimäära langetamist ka –2%-le.

Selline näitaja on oluliselt madalam kui praegu keskpankade tehtud katsetused. Rootsi keskpank on üks esimesi, kes miinusmärgiga intressimääradega katsetama hakkas, langetades baasintressimäära –0,5%-le. Jaapani pank langetas tänavu intressimäära –0,1%-le, Euroopa Keskpanga hoiuste intressimäär on praegu –0,4%.

Siiski märkis Goodfriend, et nimetatud stsenaariumid pole tema sõnul väga tõenäolised, ent on siiski võimalikud. Ta märkis, et sel aastal Fed ilmselt siiski tõstab intressimäärasid.

“USAs on peaaegu täielik tööhõive ning inflatsioongi liigub sobiva eesmärgi poole. Mul on selline tunne, et Fed peab midagi inflatsiooni suhtes ette võtma. Kui veidi intressimäärasid kergitada, peaks kõik joones olema,” lausus ta.