Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ahvatlevad ja ohtlikud naftaaktsiad

05. september 2016, 10:30
Exxon Mobil on naftafirma, mis raskel ajal on arvete maksmiseks miljardite eest laene võtnud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160905/BORS/160839953/AR/0/AR-160839953.jpg

Toornafta hind on viimase aastaga tugevalt kõikunud ning ühe päeva tõusutrend võib järgmisel sama hästi asenduda langusega. Kuhu võiks musta kulla hind liikuda ja kas investeerimine naftaaktsiatesse oleks praegu õige samm?

Üldine olukord on praegu segane, sest toornafta hind on sel aastal äärmiselt volatiilne. WSJ Market Data Groupi andmeil on USAs kaubeldav West Texas Intermediate'i toornafta hind viiel korral läinud üle pulliturult karuturule või vastupidi. Viimati kõikus hind sedavõrd 1998. aastal, kui samuti oli viis üleminekut, kuid meil on selle aasta lõpuni jäänud veel neli kuud. Londonis kaubeldav Brenti toornafta, mille hindadest lähtub Euroopa, on viimase aasta jooksul liikunud WTIga pea identselt.

Eelmine aasta läks must kuld ühelt turult teisele üle neljal korral, mis ilmestab täpselt, kui raske on investoritel mingitki suunda paika panna ja ka panuseid teha. Viimased kaks aastat, suurest naftahinna sulast alates, on investorid üritanud ajastada languse lõppu ja prognoosida tõusu. Teiste hulgas ka investor Toomas.

Põhimõtteliselt võib vaadelda olukorda sedasi, et toornafta hind liigub teatud kauplemisvahemikus, olgugi et see vahemik on lai ja võimaldab suuri kõikumisi. Kauplejad soovivad hinda üles lükata, kuid tootmismahtude ja varude rohkus lihtsalt ei võimalda seda. Isegi kui nafta hind tõuseb teatud tasemeni, siis nimetatud tegurid hakkavad kohe optimismi maha võtma.

Praegu on toornafta ja muude naftatoodete varud üle maailma endiselt suured ning USAs lausa rekordsuured. Septembri eelviimasel nädalal leiab aset oluline sündmus, kui koguneb Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) ja arutluse all on koordineeritud sammud musta kulla hinna tõstmiseks. See võib tähendada, et suured eksportijad, nagu Saudi Araabia ja Iraak, tõmbavad oma tootmist koomale.

Nafta hinna saatus on OPECi kätes

Just seda üritas OPEC teha aprillis, kuid toona oli Iraan sellele sammule vastu. Praegu paistab, et toornafta hind võib selle kohtumise ootuses ja kauplejate optimismist tingituna tõusta isegi üle 50 dollari barreli eest. Ometi säilib risk, et septembri lõpus ei jõuta kokkuleppele, mis asjatundjate hinnangul ähvardab barreli hinna kukutada 40 dollarile või isegi madalamale.

Teiselt poolt on osa eksperte arvamusel, et tootmismahu külmutamisel ei ole erilist mõju ülemaailmsete varude vähenemisele, sest OPECi liikmed toodavad väga suurte mahtude juures.

RBC Capital Marketsi strateeg Helima Croft kirjutas värskes analüüsis, et 2017. aastal võivad naftavarud hakata tasahaaval vähenema tänu OPECi koordineeritud tegevusele, nõudluse kasvule ning poliitilistele pingetele tootjariikides, näiteks Nigeerias, Venezuelas ja Liibüas. Croft prognoosib naftabarreli kallinemist 58 dollarile selle aasta lõpuks ning 64 dollarile järgmise aasta lõpuks.

Tulles energiasektori aktsiate juurde, siis enam pole uudis, et naftatootjad on kõvasti kannatada saanud. Praegu on nende keskmine ettevaatav kasumi-hinna suhe (P/E) müstiliselt kõrge 40, mis tuleneb pikka aega kahjumis tegutsemisest. Ent raamatupidamisliku väärtuse alusel on naftaaktsiad keskmiselt 38% odavamad kui S&P 500 keskmine. Tegu on 30 aasta suurima allahindlusega.

Prisked võlad

Aastaid kahjumlikku tootmist on paraku jätnud jälje paljudele suurtele naftafirmadele, kes on dividende, investeeringuid ja muid arveid hakanud maksma laenurahaga. Ja summad ei ole väiksed. Exxon Mobili, Royal Dutch Shelli, BP ja Chevroni ühine netovõlakoorem on 184 miljardit dollarit ehk enam kui kaks korda rohkem võrreldes 2014. aastaga.

Olukorra muudab irooniliseks asjaolu, et kümme aastat tagasi kutsuti need neli firmat USAs Kongressi komisjoni ette aru andma oma erakorraliselt suurtest kasumitest. Ometi on kõik firmad kinnitanud aktsionäridele, et nad suudavad jätkata investeeringuid ja maksta, või isegi tõsta, dividende.

Exxon on tõstnud viimased 34 aastat järjest aktsionäridele makstavat dividendi ning firma juhtkond on selgesõnaliselt öelnud, et nende jaoks pole probleem võlakoorma edasine suurendamine investeeringute ja dividendide nimel. Jääb igaühe otsustada, kas see on õige samm või mitte. Exxon Mobil on Apple’i järel 12,4 miljardi dollariga aastas USA suurim dividendimaksja.

Selline massiivne võlakoorem (näiteks Shellil ligi 80 miljardit dollarit) ja selle tagasimaksmine võib hakata pärssima ettevõtete kasvu, vähendada investeeringuteks saadaval oleva raha hulka ning panna neid üha suuremasse sõltuvusse naftabarreli hinna liikumisest.

Buffett on samuti naftaaktsiasse panustanud

Sellistes tingimustes on veidi üllatav näha, et Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway on sel aastal ostnud ligi 1,4 miljardi dollari eest juurde naftatootja Phillips 66 aktsiaid. Berkshire’i osalus firmas on tõusnud 15,2%-le. Buffett ei ole avalikult selle investeeringu teemal sõna võtnud, kuid ostudest võib järeldada, et staarinvestor või tema alluvuses olevad investorid on naftasektori väljavaate suhtes positiivselt meelestatud.

Naftasektorisse investeerimine kannab endas suuri riske, sest suunda on väga raske prognoosida ning isegi ekspertide arvamused lähevad selles osas 180 kraadi lahku. Seda enam on keeruline valida õigeid naftatootjaid, kelle aktsiaid osta.

Üks võimalus on minna börsil kaubeldava fondi (ETF) teed, mis peaks riske märkimisväärselt maandama. Üks selline ETF on Energy Select Sector SPDR, mis hõlmab endas nafta, gaasi ja sektoriga seotud aktsiaid. Sel aastal on ETF tõusnud 13,23% (augusti lõpu seisuga) ehk kaks korda rohkem kui S&P 500 indeks. ETFist moodustavad suurima osa eespool mainitud Exxon (18,66%) ning Chevron (14,79%).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2016, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing