Turgude edestamine järjest keerulisem

07. september 2016, 13:15
Aktsiagraafik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160907/BORS/160909793/AR/0/AR-160909793.jpg

„Kinniseotud silmadega ahv, kes loobib majanduslehe pihta noole, valiks oma aktsiaportfelli sama hästi kui hoolikalt tegutsevad eksperdid,“ kirjutas Burton Malkiel 1973. aastal avaldatud raamatus „A Random Walk Down Wall Street“.

Ahvi ülesanne oleks sellel aastal olnud veelgi lihtsam, sest erinevate varaklasside tootluste erinevused on peaaegu kahe kümnendi väikseimad.

CreditSights Inc võtab n-ö tootluste vahemiku leidmiseks suurima tootlusega vara ning lahutab sellest väikseima tootlusega varaklassi. Sepembri alguse seisuga oli see vahe 14,6 protsendipunkti. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 22,2 protsendipunkti ning 2014. aastal 30 protsendipunkti.

See on hea uudis neile, kes oma aktsiaid huupi valivad. Halb uudis on see aga professionaalsete varajuhtide jaoks, kes küsivad oma klientidelt tasu ja püüavad turgu (üldisemat indeksit) ületada.

„Varajuhtide jaoks, kes erinevate varaklasside allokatsiooni määravad, on järjekordne halb aasta. Nendel, kes valivad varaklasse ise, on viimase kuue aasta jooksul läinud väga kehvasti,“ ütlesid CreditSightsi analüütikud Glenn Reynolds ja Nathan Wenger. „Selle kalendriaasta tootluste erinevus võib kujuneda kõige hullemaks."

Suurima ja väiksema tootlusega varaklassi vahe.

Põhisüüdlaseks on keskpangad

Erinevate varaklasside tootluste vahede vähenemine on kiirenenud pärast finantskriisi, sest keskpankade rahatrükk ja ülimadalad intressid on surunud kõigi varade hindu ülespoole. Lisaks sellele on keskpankade poliitika suurendanud erinevate turgude omvahelist korrelatsiooni ja vähendanud volatiilsust.

Sellel aastal on kõige parem varaklass olnud arenevate turgude aktsiad, mis on kallinenud 14,8 protsenti. Kõige kehvemat tootlust on näidanud USA lühiajalised riigivõlakirjad, mis on pakkunud 0,2protsendilist tootlust.

See aasta on olnud eriline, sest kõik 17 suuremat CreditSightsi poolt jälgitavat varaklassi on kallinenud. Viimati juhtus nii 2012. aastal. Näiteks on tõusnud riskantsemate rämpsvõlakirjade hinnad, aga ka turvasadamaks peetavad USA võlakirjad.

See on väga ebatavaline olukord ning ei saa jätkuda lõputult, teatas CreditSights.

„Rahapoliitika mõju turgudele (kõik riskivõtjad saavad tasutud) ei ole jätkusuutlik ning edaspidi näeme suuremaid kaotajaid ja võitjaid,“ ütlesid analüütikud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2016, 13:18
Otsi:

Ava täpsem otsing