Uuring: eduka investeerimise võti

19. september 2016, 17:00
Kristjan Liivamägi on südameasjaks võtnud investorite käitumise uurimise.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160919/BORS/160919759/AR/0/AR-160919759.jpg

Eelmises majandustsüklis saatis Tallinna börsil edu eeskätt neid investoreid, kes olid omal ajal hiilanud keskkooli lõpus sooritatud riigieksamite tulemustega, omandanud seejärel ülikoolis finantshariduse ja teinud 5–10 tehingut aastas.

Just sellisele järeldusele jõudis ligi 10 000 kohaliku investori detailseid tehingu- ja haridusandmeid omavahel kõrvutanud investor ja Tallinna Tehnikaülikooli panganduse ja rahanduse õppetooli lektor Kristjan Liivamägi.

Mõne kuu eest rahvusvahelises teadusajakirjas Baltic Journal of Economics mahuka uurimuse tulemused avaldanud doktorant võttis oma töös vaatluse alla ajavahemiku 2004–2012 ehk ühe terve majandustsükli.

Edu tagab haridus ja kogemus

„Selgus, et investorid, kes on kõrgemalt haritud ning kellel oli reaalteaduste akadeemiline kraad, tegid börsil rohkem tehinguid,“ avas Liivamägi uurimuse tulemusi. „Lisaks selgus, et need investorid, kes teevad börsil rohkem tehinguid, õpivad läbi praktilise kogemuse oma vigadest paremini, analüüsivad oma tehinguid ja seeläbi saavutavad ka riskiga korrigeeritult suuremat tootlust.“

Varem on Liivamägi koos oma uurimisgrupi liikmete Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsaga leidnud, et kõige suuremat riski kipuvad võtma mitte lihtsalt majandus- vaid spetsiifiliselt finantskõrgharidusega investorid. Tehingute statistikast tuleb välja, et suurem riskijulgus omakorda on end minevikus kenasti ka ära tasunud – ajavahemikul 2004–2012 teenisid finantsharidusega investorid suuremat riskiga korrigeeritud tootlust kui teised kodubörsil toimetavad investorid.

„Majandusteaduses kehtib reegel, et pikas perspektiivis ei tohiks ühegi investori portfelli tootlus ületada turu keskmist tootlust, võtmata seejuures suuremat riski,“ selgitas ta. Ometi tuvastasid teadlased, et teatud tüüpi investorid suudavad terve majandustsükli vältel näidata turu keskmisest suuremat tootlust, seda ka riskiga ja tehingutasudega korrigeeritult.

Ühe osa sellest grupist moodustasid Liivamäe kinnitusel investorid, kellel oli majanduskõrgharidus. Tema sõnul on kõnealused investorid teadlikumad nii riskidest kui ka finantsturgude käitumisest, seega oskavad nad ka oma tehinguid paremini ajastada ning ühtlasi on nad erinevatest investeerimisvigadest vähem mõjutatud kui teised investorid.

„Nende jaoks on õigustanud täiendav riski võtmine,“ märkis Liivamägi. „Võib-olla saab tuua paralleeli investor Toomasega, kes on samuti turu keskmisega võrreldes võtnud suurema riski ja saanud suuremat tulu.“

Pehmetest erialadest tolku pole

Kui reaalteaduste tudeerimise positiivne mõju portfelli käekäigule tuli 9 aasta tehingute statistika pealt selgesti välja, siis sama ei saa öelda pehmemate erialade kohta. „Humanitaariteadustel statistilist mõju ei olnud – võib öelda, et selle kraadi omamine ei aidanud kaasa ega pärssinud investorite edukust,“ tõdes Liivamägi.

Doktorandi teadustööst selgus, et kõrgharidusega investorid saavutasid vaatlusalusel perioodil turu keskmisest 11–12% suurusest aastatootlusest paari protsendipunkti võrra suuremat tootlust. Need investorid, kellel akadeemilist kõrgharidust polnud, jäid turu keskmisele tootlusele alla 5-6 protsendipunkti aastas.

Haridustaseme järgi joonistus väga selgelt välja muster: doktori- ja magistrikraadiga investorid olid edukamad kui bakalaureusekraadiga investorid, kes omakorda olid edukamad kui investorid, kellel ei olnud kõrgharidust.

Eelis on rikastel

Lisaks haridusele uuris noor teadlane ka teiste muutujate mõju tehinguaktiivsusele – sugu, vanus, portfelli hajutamine, investori portfelli suurus ja aktsiate hoidmise aeg. Selgus, et mehed ning jõukamad investorid teevad rohkem tehinguid kui naised ja vähemjõukamad investorid. Vaadeldud perioodil on börsil edu saatnud siiski rikkamaid investoreid.

Liivamäe kinnitusel on jõukamate investorite edu saladus proosaline: suurema portfelliga investorid lihtsalt valivad oma portfelli rohkem aktsiaid, seeläbi hajutavad paremini, nende portfelli risk on väiksem ja seega on ka nende riskiga korrigeeritud tootlus pikas perspektiivis suurem.

Ka ei maksaks alahinnata soo rolli aktsiaportfelli tootlusele. Sarnaselt muu maailma kogemusega on ka Tallinna börsil olnud ajalooliselt naisinvestorid meestest edukamad. „Põhjus peitub tüüpilistes investeerimisvigades, mida mehed teevad,“ tõdes Liivamägi. „Mehed on liiga enesekindlad. Nad arvavad, et nad suudavad turgu lüüa ja teavad paremini ning on targemad kui teised investorid. Tegelikult ei ole neil teiste investorite ees eelist, aga liigsest enesekindlusest tulenevalt hajutavad nad oma portfelli vähem. Nad võtavad portfelli ainult 1-2 aktsiat, kauplevad nendega, teevad väga palju tehinguid ja seeläbi söövad tehingutasud lõpuks nende tootluse ära. Iroonilisel kombel on mehi börsil mitu korda rohkem kui naisi.“

10 tehingut aastas

Milline võiks aga olla mõistlik arv tehinguid aasta lõikes, et tehingutasud tootlust maatasa ei teeks? Liivamäe sõnul saatis eelmise majandustsükli ajal edu neid investoreid, kes tegid 5-10 tehingut aastas, kuid mitte rohkem.

„Liigne kauplemine mõjub investorile negatiivselt, ta ei õpi nendest täiendavatest tehingutest ja tema tehingutasud söövad ära tema tootluse,“ rääkis ta. „Seega liigne kauplemine ja liigne rapsimine mõjub investorile negatiivselt. Empiiriliselt on seda ka teised autorid uurinud ja leidnud, et juba enam kui 5 tehingu puhul on õppeprotsess märgatav ja peegeldub tootluses.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2016, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing