Kuidas keerulistel aegadel investeerida?

Tõsi, analüütikud ja majandusteadlased viimset päeva siiski ei ennusta, aga ühes asjas nõustutakse – raha on raske oma kasuks tööle panna. Paljud Wall Streeti analüütikud hoiatavad, et lähitulevikus on aktsiate ja võlakirjade tootlus küllaltki madal. See ei tähenda, et sa peaksid raha kaotama, aga aktsiaturul on tüüpilist 7-8protsenti raske teenida ning sarnane olukord on võlakirjaturul, teatas investeerimisfirma Bernstein.

Mida siis teha? Investoril on laias laastus kolm võimalust, kuidas oma portfell pikaajaliselt kasvama panna. Kõik oleneb sellest, palju ollakse nõus riske võtma.

„Traditsiooniline portfelli ülesehitamine annab sulle järgmise viie aasta jooksul madalamat tootlust,“ ütles Bernsteini investeeringute juht Seth Masters. „Selleks, et kõrgemat tootlust saada, peaksid võtma ka rohkem riske.“

See ei ole seksikas soovitus, aga paljude inimeste jaoks on raskematel aegadel kõige parem valik jätkata oma tavapärast investeerimist. Kindlasti tuleks ka oma portfelli hajutada.

„See on aeg, mil peaks oma portfelli hoidma igavana, mitte põnevana,“ ütles investeerimisfirma Edward Jonesi peastrateeg Kate Warne.

Warne arvates peaks investorid oma portfelli peagi tasakaalustama. Kui sa oled inimene, kes investeerib passiivselt ning pole oma portfelli paar aastat üle vaadanud, siis nüüd oleks aeg seda teha.

Õige hajutamine erinevate varaklasside vahel on väga tähtis ja kuna aktsiaturud on märkimisväärselt tõusnud, võib olla aeg midagi maha müüa ja mõnda teist vara asemele osta. Kõik oleneb sellest, millise strateegia oled omale pikaajaliselt valinud. Kui oled otsustanud, et hoiad näiteks 50 protsenti varadest aktsiaturul, siis aktsiate kallinemisel võib see osakaal kiiresti suureneda. Sellisel juhul tuleks osa rahast panna teistesse varadesse, et uuesti õige tasakaal saavutada.

Kusjuures selline käitumine tagab ka selle, et sa ostad aktsiaid madalal ja müüd kõrgel, sest languse ajal muutub osakaal väiksemaks ja see tähendab automaatselt, et sa pead aktsiaid juurde ostma. See põhimõte toimib ka vastupidi.

Kui sa tunned ennast investeerimises veidi kindlamalt, siis tasub vaadata ka teistele maailma aktsiaturgudele (Eesti mõistes USAst ja Eestist väljapoole). Tõsi, paljudes riikides on majanduste olukorrad kehvad, aga see tähendab automaatselt ka seda, et seal on ka mitmeid häid võimalusi.

Euroopa ja arenevate turgude aktsiad on USA turgudega võrreldes küllaltki odavad. See tähendab, et tõusupotentsiaal on samuti suurem.

Principal Global Investorsi peaökonomist Bob Baur ütles, et arenevaid turge toetavad mitmed faktorid. „Stabiilne dollar, toorainehindade taastumine, USA kaubandusbilansi defitsiit ja Föderaalreservi passiivsus toetavad arenevaid majandusi,“ ütles Baur.

Warne arvates pakuvad head võimalust Euroopa ja arenevate turgude rahvusvahelised fondid. Tema arvates on Brexit katalüsaatoriks, mis Euroopa üles äratab ja sunnib tegema vajalikke reforme.

Ettevõtte kasutavad sellist taktikat pidevalt. Kui kasvu ei ole, siis nad suunavad oma energia kulude vähendamisele. See aitab neil oma kasumit säilitada. Investoritel on võimalik sama moodi käituda – selleks tuleb vähendada oma teenustasusid.

Viimasel ajal on tekkinud palju madalate tasudega investeerimis- ja indeksfonde. See on tekitanud olukorra, kus paljud teenusepakkujad on sunnitud oma tasusid vähendama.

Aktsiaportfelli haldamisel võib alternatiivina kasutada näiteks Interactive Brokersit (IB), arvab väikeinvestor Jaak Roosaare. Ta tõi näite, et 50 Berkshire Hathaway aktsia ostmine oleks talle LHV vahendusel maksma läinud 36 dollarit, IBs kulus selleks aga vaid üks dollar.

Teenustasusid saab vähendada ka kauplemise vältimisega. Mida vähem sa aktsiaid ostad ja müüd, seda vähem sa pead teenustasusid maksma.