Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Emotsioonideta investeerimine - on see võimalik?

Üldjuhul nähakse emotsioone ja tundeid nõrkusena, millele pole kohta investeerimismaailmas. Paraku on investor ka inimene ning inimene on väga ebaperfektne olend, mistõttu me ei saa täielikult tundeid investeerimisest lahutada, kuid me saame neid teadvustada ja hoida endal silma peal. Kõik sel eesmärgil, et meie portfelli tootlus oleks suurem.

Mõni aasta tagasi nägi ilmavalgust raamat nimega “Fund Management: An Emotional Finance Perspective”, milles kaks Briti finantsprofessorit intervjueerisid 52 fondijuhti USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Aasias. Tuleb välja, et isegi professionaalid on silmitsi närvipinge ja emotsionaalse vastuoluga.

Nende tööst tuli välja, et üksikinvestorid ja professionaalid tegutsevad paremini, kui nad suudavad tunnistada, et investeerimine on paratamatult emotsionaalne, ning kui nad mõistavad, kuidas emotsioonid mõjutavad nende käitumist.

Tihti peame tunnete mõistmiseks esmalt aru saama, millest need tulenevad. Miks me tunneme nii või naa? Investeerimisega seoses on emotsioonid pea alati mängus. Näiteks mõni investor võib kaubelda aktsiatega või futuuridega, sest tema jaoks on see lõbus. See on rohkem mäng kui kaalutletud finantsplaneerimine.

Teine investor seevastu pole nõus vastu võtma isegi kaalutletud riske eesmärgiga tõsta investeeringu tootlikkust, sest ta kardab rahast ilma jääda. Investor peab teadvustama, mis on tema soovid, mis juhivad emotsioone ja käitumist.

Eufooria – Nauding, mis tuleneb investeeringu kallinemisest päevast päeva ja võib muuta edu iseenesest mõistetavaks. Investor võib lihtsalt kaasa minna ülejäänud turuga ja tekitada nn mulli.
Hirm – Tavaliselt halva päeva, nädala või kuu järel võib investoril tekkida kiusatud müüa oma investeeringud maha ja “istuda rahas”, jäädes nii ilma võimalikust tõusust.
Liigne enesekindlus – Tõusval turul võib investor hakata uskuma, et tema enda tark tegutsemine on selle kõige taga ja ta ei märka ohumärke.
Hüperaktiivsus – Pidevalt info ülekülluses suplev investor võib hakata reageerima ka kõige väiksemale sündmusele turul. Liigne tehingute tegemine kahjustab tootlust ega lase pikaajalisel plaanil toimida.
Eitus – Investor näeb, et tema investeering kaotab väärtust, kuid ei ole nõus sellest positsioonist loobuma. Miinuses oleva investeeringu müümine tähendaks läbikukkumise tunnistamist.
Ahnus – Investor hakkab tahtma “rohkem”, rohkem tootlust võlakirjalt või aktsialt. Paraku käib suurema tootlusega kaasas suurem risk.

Buffett on hea eeskuju

Teooria kohaselt on kolme sorti kasutegurit, mida me soovime kõigilt toodetelt ja teenustelt – utilitaarne, väljenduslik ja emotsionaalne. Utilitaarne on pragmaatiline lähenemine, kus näiteks autot nähakse vaid transpordivahendina ning investeeringuid vahendina suurendada rikkust.

Väljenduslik annab teistele ja meile endile edasi meie väärtused, maitse ja isegi staatuse. Elektriauto väljendab inimese keskkonnasäästlikkust, samas kui möirgava V12 mootoriga sportauto väljendab inimese kõrget sotsiaalset staatust.

Emotsionaalne kasutegur vastab küsimusele: “Mis tunde see minus tekitab?”. Elektriauto võib tekitada vooruslikkuse tunnet, samas kui V12 mootoriga sportauto tekitab uhkusetunnet.

Investori jaoks on ülioluline, et ta suudab kõiki neid tegureid ja emotsioone endale teadvustada, sest tihti tulevad need kõrge hinnaga või investeerimismaailma keeles öelduna madalama tootlikkusega.

Hea eeskuju on maailma edukaim investor Warren Buffett, kelle suhtumine investeeringutesse on täielikult utilitaarne. Ta elab endiselt 60 aastat tagasi ostetud majas, ei hellitanud oma lapsi miljonitega ära ja kuigi on tõenäoliselt sadu kordi rikkam kui USA vabariiklaste presidendikandidaat, siis pole enda jõukust kordagi nii suurejooneliselt välja näidanud.

Tee plaan ja järgi seda

Üks meetod emotsioonidest üle olla on koostada plaan. Hästi läbi mõeldud ja pikaajaline plaan paneb selge teejuhise paika ja aitab vältida kursilt kõrvalekaldumisi.

Alusta sellega, et kirjuta plaan valmis. Enamik investoreid loob mingisuguse strateegia enda peas, kuid kirja pandud ja struktureeritud plaan pikaajaliste eesmärkide, riski ja tootluse ning strateegiatega aitab igal juhul paremini sellest kinni pidada.

Iga turu liikumise pärast ei tasu veel võpatada. Ülereageerimine või hüperaktiivsus toob tavaliselt kahju, mitte kasu. Portfellil tasub silma peal hoida ning regulaarselt, mitte pidevalt, üle vaadata. Näiteks kaks korda aastas on hea praktika, mis võimaldab positsioone muuta ja portfelli rebalansseerida vastavalt soovitud riskile.

Kõige viimaks püüa olla eneseteadlik investor. See tähendab, et sa tunnistad endale, et oled emotsionaalne olend – kõik inimesed on. Teadvustades oma emotsioone ja mõistes, millest need järelduvad, võib investor säästa palju südamevalu ja rahakadu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.