Raivo Hein: Madis Müüri õppetunnid on tuttavad

28. september 2016, 07:15
Raivo Heina hinnangul sobib alustavatasse ettevõtetesse investeerimine paksema rahakotiga investoritele.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160928/BORS/160929716/AR/0/AR-160929716.jpg
Ainult tellijale

Ettevõtja ja investor Raivo Hein tunnistab, et Madis Müüri õppetunnid alustavatesse ettevõtetesse investeerimisel tulevad talle tuttavad ette.

Hein möönab, et iga kogemus ja õppetund maksab alati raha ning lõppude lõpuks taandub investori vaatenurgast kõik sellele, kui haritud ja teadlik ta on ning kui põhjalikult on ta teinud eeltööd. Alustavatel ettevõtetel soovitab Hein keskenduda eeskätt suurepärase toote arendamisele, mitte raha kaasamisele.

Kas Madis Müüri kirjeldatu tuleb teile tuttav ette või on see pigem üllatav, et tulemus on kaheksast null?

See on vägagi tuttav, loomulikult. See suhe on täiesti korrektne ja ma ütleks, et see suhe on veelgi väiksem. Kui me võtame kaheksast null, siis võib-olla ta võiks olla selline sajast heal juhul üks. Kaheksa on natuke liiga väike, et teha kohe suuremaid järeldusi või leida õiget suhet. Seal on vaja ikka suuremat arvu ettevõtteid. Sajast umbes 1-2 on selline, mida riskikapitalistid räägivad. See tõesti nii on.

Kas need õppetunnid, mis ta oma loos välja toob, peavad päriselt paika?

Need on täitsa tuttavad õppetunnid ja kogemused ka mulle ka. Üleüldse tundub, et kogu see start-up’induse haip on ühtepidi tehtud selle eesmärgiga, et „teeme kärmelt midagi valmis ja saame ülehomme miljonäriks“. Teine on siis see, et „toode pole tähtis, aga tähtis on see, et me leiaksime kärmelt rahastaja“.

Osal või enamikul start-up’idel lähebki kogu töö selle peale, et mitte oma toodet valmis teha ja leida esimesed kliendid, vaid hakata leidma kohe rahastajaid. Ja loomulikult on seal selline huvitav nüanss, et kuigi sul midagi ei ole, siis sa arvad, et see midagi, mida sul veel ei ole, on väärt ikka selliseid numbreid, et mõnikord kuku perseli! Mõni on läinud lausa nii hulluks, et küsib väga suurt raha, aga kui sa küsid, et mille eest sa seda raha tahad või mida sa üldse tootma hakkad või mida sa üldse tegema hakkad, siis ta ütleb, et ma ei julge rääkida, äkki sa varastad mu idee ära. Absurdsed naljad on ka sisse sattunud.

Aga need lood, mida Madis Müür kirjeldab, et ettevõtte väärtus on hinnatud 10 miljonile 5000eurose käibe juures – see tuleb ka siis tuttav ette?

No muidugi, eks emotsionaalselt on ju lahe, et mul on nii mõnus idee ja kõik need tunduvad väga kallid ja head ideed olevat. See pole mingi ime, et küsitakse asja eest, kus ei ole ühtegi klienti ja asjagi pole veel valmis. Ma 10% eest küsin sult 20 miljonit näiteks. See ei ole erand. Kõik arvavad, et nende idee hakkab tulevikus laineid lööma ja loomulikult ei ole halb niimoodi arvata. Sa peadki arvama, et sinu ideest saab kõige parem idee.

Mina sellistesse ettevõtmistesse kunagi ei investeeri. Ja põhjus on väga lihtne: ma ei ole kahjuks nii rikas, et ma jõuaksin neid rahasid kaotada.

Sellised investeerimised peavad ikkagi jääma väga rikastele riskikapitalistidele ja fondidele, kes suudavad tuhandeid ettevõtteid kokku osta ja 10 000-30 000 euro eest mingit osalust omandada. Aga võib-olla mõnesse väga heasse ideesse ka rohkem panna. Nendel on see võimalus, kui nad teevad 1000 investeeringut ja kümme tükki nendest läheb tööle, siis nad on oma ülejäänud 990ga ikkagi tasa.

Teie ise alustavatesse ettevõtetesse ei investeeri üldse?

Ei, kindlasti mitte enam. Välja arvatud, kui ma ise võtan midagi ette.

Olete samamoodi saanud Müüri kombel kõrvetada?

Jaa, ikka olen, loomulikult. Miks ei ole. Eks see kõik on meie õppetunnid, mille eest raha tuleb maksta, kui sa enne seda koolitundi endale selgeks ei tee. Iga kogemus või iga õppetund maksab ju alati raha. Kui sa lähed ülikooli õppima, pead sa selle eest raha maksma ja kui sa teed mingi vale sammu, milles sa ei ole enne endale selgeks teinud, see maksab ka raha. Kõik taandub sellele, et sa peaksid tegema eeltööd ja olema haritud ja teadlik asjadest.

Võite siis samuti alla kirjutada nendele õppetundidele. Ta ei mõtle neid asju välja?

Jaa, loomulikult võin küll. Ma veel kord ütlen, et ma mitte kuidagi ei taha seda start-up’indust maha teha, aga nii see on, et hakatakse tegema mingit asja ja esmaspäeval selgub, et aga raamatupidamine, aga marketing, aga müük, aga veebileht. Seda neile ei ole keegi õpetanud. Nad ei tea, kuidas edasi minna ja nii meil ongi veebis hunnik katkiseid veebilehti, kui me räägime internetiettevõtetest, ja tulebki välja, et ei ole niimoodi, et esmaspäeval ollakse miljonär.

Kui ma üldse võtan kedagi kuulata investori poole pealt vaadates, siis esimene küsimus oleks mul see, mitu klienti sul on? Kas sul on esimesed lepingud sõlmitud või kui palju sa oma toodet oled juba suutnud maha müüa? See näitab, et inimene on midagi juba teinud.

Mida Müürile soovitada?

See sõltub tema rikkusest. Kui ta suudab omale akumuleerida hästi palju erinevaid idufirmasid ja need firmad on ka hakanud midagi juba tootma, siis võib-olla ilmselt mõnel läheb isegi hästi või mõni jääb vee peale.

Aga kui sul raha ei ole, siis hoia eemale. Lihtsam on tõesti minna börsile ja osta dividendiaktsiaid või siis hakata ise mingisugust tootmist tegema. Juuksuritöökoda püsti panna või siis pagaritöökoda, kus on väga raudne ja kindel toodang. Kindlasti ka sellele on klientuuri, kui sa suudad hästi juukseid lõigata. Aga vastasel juhul mine börsile, osta võlakirjasid, osta aktsiaid, mis iganes. Pane kas või deposiiti oma raha, kui su riskitaluvus väga kõrge ei ole.

Lõpetuseks filosoofilist laadi küsimus: miks need ettevõtted ei suuda oma eesmärke täita?

Nad põruvadki seetõttu, et üks toidab ühte ja teine toidab teist. Ehk siis ühel pool on riskikapitalistid ja teisel pool on siis kõik noored inimesed, kes tahavad muuta maailma, mis jällegi ei ole halb, aga selle maailma muutmise juures nad unistavad üleöö rikkaks saamisest. Ja see võtab selle sihi silmade eest ära sellepärast, et rikkus on tavaliselt järelprodukt heale tööle.

Kui sa head tööd ei ole teinud või kui sul ei ole head toodet, mis inimestele korda läheb, siis ei tule ka raha. Keskenduma peaks oma tegevusele, et sa suudaksid inimestele pakkuda selliseid lahendusi, mis nende elu lahedamaks ja mõnusamaks ja ilusamaks teeks ja kui see niimoodi on, siis need inimesed on sulle nõus maksma ka raha. Ja raha ongi sinu hea töö peegeldus. Lihtsalt eesmärk on vale.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2016, 07:20
Otsi:

Ava täpsem otsing