Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi ootab Ericssonilt selgust

    Foto: Scanpix/REuters

    Veidi üle nädala on kulunud sellest, kui Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet lõhkas uudispommi – Ericsson plaanib tootmise Rootsis ära lõpetada ja tõmmata 140aastasele ajaloole joone alla.

    Kas see tõesti nii läheb, pole nädalaga selgunud. Intervjuudeks pole Ericssoni suuromanikest ennast kättesaadavaks teinud ei Rootsi Wallenbergide tööstusperekonnale kuuluv investeerimisfirma Investor ega teine investeerimisfirma Industrivärlden.
    Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab, et Rootsi valitsus ootab Ericssonilt selgust. Kui ettevõte tõesti plaanib kogu tootmise Rootsis välja viia, mõjutab see ka teisi Rootsi ettevõtteid. Praegu käivad Ericssonis kärpekava elluviimise üle läbirääkimised.
    Firmal on pikaaegne koostöö hulga tööstusettevõtetega ning Ericssonil oleks oluline roll ka majanduse digitaliseerimise ajajärgul. Lisaks on Ericssonil Rootsi jaoks suursümboli väärtus.
    Kui selgust ei ole, levivad spekulatsioonid. Svenska Dagbladet kirjutas, et Ericssoni omanikud kaaluvad kõiki võimalusi, ma müüki. Mõni aeg tagasi kirjutas Dagens Industri USA Cisco võimalikust huvist Ericssoni vastu – eelkõige Ericssoni patendiportfelli vastu. Mida enam tegevjuhita triiviva ettevõtte aktsia odavneb, seda soodsam hiljem pakkumist teha. Dagens Industri spekuleerib täna, et aktivist-investori Christer Gardelli fond Cevian võib vaikselt Ericssonis osalust ehitada. Ceviani strateegia on investeerida kehvasti juhitud või raskustes ettevõtetesse, et need siis jõuliselt saneerida ja kallimalt edasi müüa. Näiteks teenis Cevian kena kopika kriisi ajal Swedbanki aktsiatega ning üritab praegu survestada ABBd struktuursetele muutustele.
    Nädalapäevad tagasi ütles Cevian Svenska Dagbladetile, et Ericssoniga seotud riskid on ka aktsia praegusel hinnatasemel fondi jaoks liiga suured. DI on ainult ühest allikast saanud infot, et Cevian võib siiski ettevõttest huvitatud olla. Kasvuväljavaated võiksid ju iseenesest head olla, kui ukse ees on 5G ja asjade internet.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.