Targalt sõudev LHV loodab helgele tulevikule

„Hoog on sees ja see kvartal õnnestus väga hästi,“ rõõmustas Raasuke. „LHV III kvartali tulemused on igati head, kasum on korralik,“ väljendas ka riigikogu liikmest LHV Groupi aktsionär Toomas Kivimägi rahulolu.

LHV Group teenis 2016. aasta kolmandas kvartalis 5,8 miljonit eurot konsolideeritud kasumit: panga kasum oli sellest 3,7 miljonit, varahalduse kasum 2,2 miljonit ja Leedu äriüksuse kasum 0,2 miljonit eurot. Seejuures kasvas grupi kasum möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra ning LHV omakapitali tootlus oli kolmandas kvartalis 22,6 protsenti.

Raasukese sõnul vedas grupi kasumikasvu enim LHV Pank, mis sai hoo sisse eelmise aasta suvel, mil tuldi välja esimeste pangaautomaatidega. „Kindlasti mõjutab meid ka turudünaamika muutus ja see, et vanemad olijad tõmbavad tegevust kokku – meie klientide voog on olnud väga hea,“ lisas Raasuke.

Samuti kiitis Raasuke erakordselt positiivset krediiditsüklit. „Majanduses mullistumisi ei ole, kuigi olukord on ehk veidi habras, siis intressimäärad on kaasaegse majanduse kõige madalamal tasemel,“ selgitas ta. „See tähendab, et krediidikaotusi, mis muidu meie äriga kaasas käivad, ei ole,“ lisas Raasuke.

Hea kasvu põhjusena toob Raasuke välja ka LHV Varahalduse õnnestunud integreerumist Danske Capitali investeerimisfondidega. „Ostu tehes teadsime, et siinkohal tuleb veidi lühemalt ette vaadata ja praeguseks oleme efektiivsusvõidu juba kätte saanud,“ rääkis Raasuke.

Samuti kasvas kolmandas kvartalis grupi laenuportfell, seda võrreldes teise kvartaliga 9 miljoni euro võrra, 478 miljoni euroni. Investorite hinnangul jääb aga laenuportfelli 2protsendiline kasv liiga tagasihoidlikuks. „Laenuportfelli kasv oli küll liiga väike, aga plaan tulla kodulaenuturule ei jää kindlasti positiivses võtmes kajastumata nii mahtudes kui kasumis,“ rääkis Kivimägi.

LHV Groupi juhataja tõdes, et kindlasti võimaldaks turuolukord mitmes valdkonnas kiiremini kasvada. „Siinkohal tuleb aga pea külmana hoida, eriti just krediiditoodete osas,“ arvas Raasuke. „Tuleb vaadata, kas organisatsioon on selleks valmis, näiteks riskijuhtimise poole pealt - me ei haara kõike, mis turul saada, vaid ikka juhime neid protsesse,“ lisas ta.

LHV foorumis laenuportfelli aeglast kasvu selgitanud finantsjuht Meelis Paakspuu aga leiab, et madalam kasv on seotud lühikeste arenduslaenudega, mis kolmandas kvartalis lõppesid. „Samuti oli paar ettevõtete ülevõtmistehingut, mille tulemusena finantseeriti LHV-lt ka osa laene ära,“ kirjutas Paakspuu foorumis.

Raasuke toob välja ka olukorra Leedu laenuturul, kus LHV tegevus on mõnevõrra takerdunud. „Aasta alguses oli hoog küll hea, kuid siis toimus Leedus regulatsioonimuudatus, mis raskendas kordades klientide hindamisprotsessi,“ selgitas ta ebaedu põhjuseid.

„Tänaseks oleme suutnud küll sealse portfellimahu taastada, kuid selle aasta plaanid jäävad meil kindlasti sealsel turul täitmata,“ kinnitas Raasuke. Seejuures tõdes Raasuke, et LHV Leedu laenuportfell on võrreldes kogu poolemiljardilise portfelliga kõigest 35 miljoni suurune ning seetõttu pole muretsemiseks põhjust.

Tulemuste põhjal tundub hästi minevat aga pangandussektoril tervikuna. Näiteks avaldas täna oma tulemused Leedu suuruselt neljas, Šiauliu Pank, kelle puhaskasum on aasta esimese 9 kuu jooksul kahekordistunud. Kui möödunud aastal oli kolme esimese kvartali koondtulemuseks 16,6 miljoni euro suurune puhaskasum, siis tänavu on sama näitaja väärtuseks 38,4 miljonit eurot. Leedu panga omakapitali tootluseks oli 31,4 protsenti. „Oleme saavutanud rekordi, meie laenuportfelli maht ületas miljardi euro piiri,“ oli panga tegevjuht Vytautas Siniusel hea meel.

Kui investorile võib Šiauliu Pank ahvatlevana tunduda, siis Raasuke toob välja, et LHV suutis börsile tulekul leida kõige sobivama ja vastuvõetavama hinna. „Valdav osa Euroopa pankadest, sh Šiauliu, kaupleb allpool oma raamatupidamislikku väärtust,“ rõhutas ta. „Meie aktsiahind on aga stabiilne, pole IPO hinnast allapoole kukkunud ning samuti oleme ära teinud kõik, mis oleme tahtnud ja lubanud,“ süstis Raasuke investoritesse kindlustunnet.

LHV Groupi juhi sõnul ollakse küll väike, kuid sellegipoolest suhteliselt kiire ja hea omakapitalitootlusega. „Ma ei arva, et meid oleks kohane võrrelda mittekasvavate või kahanevate ja krediidiprobleemide käes vaevlevate teiste turuosalistega,“ sõnas Raasuke.

Lisaks LHV Leedu konkurendile on analüütikute ootusi ületanud ka mitmed Rootsi pangad nagu SEB, Swedbank ja Handelsbanken. „Laenuandmise kasv nii Rootsis kui Balti riikides koos kõrgemate laenumarginaalidega aitasid jätkuvalt puhast intressitulu kasvatada, ehkki turuintressid langevad,“ kommenteeris Swedbanki kontserni juht Birgitte Bonnesen pangandussektori head käekäiku.

Raasukese arvates tulenevad kogu sektori head tulemused juba mainitud positiivsest krediiditsüklist ning osaliselt ka konkurentsi leevenemisest. „Kõik annavad endale aru, et laenuäri nõuab järjest enam kapitali ning seega ei olda valmis pikaajalisi tehinguid põhjendamatute hindadega sõlmima,“ viitas ta sellele, et kõik lähtuvad realistlikest võimalustest, selle asemel et konkurente iga hinna eest üle trumbata.

Siiani on LHV suutnud kasvada, kvartaliga suurenes uute klientide hulk Raasukese sõnul 8400 võrra, samas kui nende koguarv ületas 100 000 piiri. „Eesti turg juba ise kasvab ning hetkel on see alapangastatud,“ selgitas LHV Groupi juht.

„Hoiused ja laenud kasvavad turul 400-500 miljoni võrra aastas ja kui väike LHV tahab sealt võtta 100-150 miljonit, siis on see osalemine kasvus – me ei pea isegi olemasolevatelt teenusepakkujatelt äri ära sikutama; nii et lähme samas rütmis edasi,“ märkis Raasuke.

Lisaks loodetakse oma laenuportfelli mahtu suurendada äsja teenuste hulka lisatud kodulaenu abil. „Konkreetseid numbrilisi prognoose ei taha ma välja öelda, kuid hetkel oli teenusega väljatulemine õige samm – varem olid toote intressid nii madalad, et omanikud poleks oma tootlust kätte saanud,“ selgitas Raasuke. „Samuti polnud klientide voogu, ja raha hind oli seega kõrgem – nüüd oleme aga ootuspärases punktis, seoses turudünaamika muutumisega on tootlused mõistlikud ja meie enda finantskulu madalam“ sõnas ta.

Kuigi LHV pakutava kodulaenu sissemakse algab 15 protsendist ning võib koostöö puudumise tõttu KredExiga tavainimese jaoks raskemini kättesaadav olla, siis Raasuke probleemi ei näe. „Oleme oma tegevuses orienteeritud ettevõtlikele inimestele ja ettevõtjatele ning nende peamiseks probleemiks on see, et nende rahavood pole piisavalt stabiilsed,“ viitas ta sellele, et oma sihtgrupi jaoks on näiteks turu parimatel tingimustel maksepuhkuse võimaldamine tugev konkurentsieelis.

„Oleme graafikute suhtes paindlikud ja suudame teha konkurentsivõimelisi pakkumisi,“ oli ta veendunud. „Kindlasti on hea kodulaenu väljastada ka stabiilse töökohaga spetsialistidele, kuid see pole meie nišš ja sinna me ei trügi – suuremad pangad täidavad seda juba väga hästi, meie eristume ettevõtlikkuse segmendis,“ selgitas Raasuke.

Samuti usub LHV Groupi juht, et turgu ootavad ümberkorraldused ning seoses konkurentide tegevuste kokkutõmbumisega õnnestub neil lähitulevikus ka sealt võita. „Kui kümne aasta jooksul tootluseesmärke ei saavuta, siis tõmmatakse äri tagasi, lippu keegi niisama kuskile ei pane – seega võivad ülevõisteldud tootegruppides tootlused peagi paraneda,“ lõpetas Raasuke, välistamata ka võimalusi välisturgudele laienemiseks.

Kivimägi aga prognoosib hiljemalt algava aasta jaanuariks LHV aktsia jõudmist 8 euro tasemele. „Tundub, et pangaturul ruumi on, ka LHV jaoks, keda iseloomustab stabiilne kasv ja professionaalsus,“ lõpetas riigikogu liige.