Taani tuulikutootja Ameerika mägedel

Esmaspäeval kerkis aktsia üle nelja protsendi, kui USA Föderaalne Juurdlusbüroo teatas, et ei alusta demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni meiliskandaali üle uut juurdlust ja tema väljavaated valituks saada paranesid. Veel järsumalt viskles aktsia eile, kerkides oodatust paremate kolmanda kvartali tulemuste peale kauplemispäeva alguses taas üle 4%, 540 Taani kroonile, et siis pärastlõunaks enam kui 8% ja õhtuks juba üle 9% suurusesse langusesse söösta.

Taani Sydbanki analüütik Jacob Pedersen ütles Taani majanduslehe Børsen veebitelevisioonis, et ei mõista aktsia nii järsku kukkumist, ehkki on ilmne, et 2017. aasta tuleb ettevõtte jaoks tagasihoidlikum kui praegune rekordaasta. Sest osa leiba on n-ö ette ära söödud – tellimusi on täidetud ennaktempos. Sealt edasi läheb jälle tõusvas joones.

„Firma suudab paremini tulu teenida kui kunagi varem,“ rõhutas Pedersen, miks aktsia allasööst talle mõistetamatu tundus. „See on ilmselge ülereageerimine.“

Kui suur osa aktsia langusest võis olla põhjustatud hirmust, et USAs tuleb võimule vabariiklaste kandidaat Donald Trump, ei osanud Pedersen öelda. Küll aga oli ta kindel, et Trumpi võidu mõju oleks negatiivne ja investorid reageeriksid jälle üle.

Arvamusküsitlused näitasid eile jätkuvalt ülimalt tasavägist rebimist, mis jättis mõlemale kandidaadile võiduvõimaluse.

Lühikeses vaates johtuvadki suurimad riskid Vestase aktsiale just USA presidendivalimiste tulemustest. Sydbank prognoosib, et kui võidab Trump, võib Vestase aktsia kukkuda 465 krooni tasemele. Kui võidab Clinton, on tõusuruumi vähemalt 550 kroonile. Suured käärid johtuvad Clintoni ja Trumpi väga erinevatest eelistustest energeetikas – Clinton suhtub taastuvenergeetikasse soosivalt, Trump tuulikuid ei salli. Šotimaal, kus Trumpil on golfikeskus, üritas ta takistada suure tuulepargi rajamist, et see vaadet ei rikuks.

USA on maailma suuruselt teine tuuleenergeetika turg ja Vestasele väga oluline. Agentuuri Bloomberg andmeil langeb USA turu arvele tervelt 41,3% ettevõtte tuludest. Seni on Vestasele pärituult puhunud Barack Obama valitsuse maksupoliitika, mis on tuuleenergia sektorit soosinud. Kurss võib muutuda, kui võim vahetub, ehkki USA Kongress on kinnitanud maksusoodustuse jätkumise vähemalt aastani 2020. Vestase juht Anders Runevad ütles eile, et ta ei usu, et presidendivalimised neid juba tehtud otsuseid muudavad. Sama meelt on Taani Sydbanki ja Jyske Banki ning Handelsbankeni analüütikud. Soodustus hakkab siiski järk-järgult kahanema.

Vestas avalikustas eile oodatust paremad kolmanda kvartali tulemused ning kergitas selle aasta kohta varem antud prognoose.

Käive oli 2,903 miljardit eurot, mis märgib läinud aasta sama perioodiga võrreldes 37% suurust tõusu. Ärikasum (EBIT) kasvas 201 miljoni euro võrra, 433 miljonile eurole. See oli üle agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikute ootuste, kelle prognoosid jäid keskmiselt 344 miljoni euro tasemele. Firma prognoosib EBIT marginaaliks 13–14% varem oodatud 12,5% asemel. Tellimused kasvasid 17%.

„Olen Vestase tublide kolmanda kvartali tulemustega väga rahul,“ ütles Vestase juht Anders Runevad. Hiljem analüütikutele korraldatud telefonikonverentsil möönis ta aga, et lähivaates on sarnaste tulemuste kordamine keskpikas vaates vähe tõenäoline.  

Vestasele oli see järjestikku kaheteistkümnes kasumlik kvartal pärast tõsist saneerimist, mis tõi kaasa 3000 inimese koondamise.

Firma teatas, et ootab tänavu suuremat käivet, kui visandati alles kolm kuud 9,5 miljardile eurole tõstetud prognoosis. Uus prognoos on 10–10,5 miljardit. Kassavoo prognoosi kergitati 800 miljonilt vähemalt ühele miljardile eurole. Investeeringute prognoosi tõsteti 500 miljonilt eurolt 600 miljonile. Numbrite tõstmist põhjendati suurema selgusega, mida lähikuudelt veel oodata on.

Vestas on kõige laiema haardega tuulikute tootja kogu maailmas. 2016. aastal on tellimusi saadud 29 riigist viiel kontinendil, ütles Anders Runevad intervjuus agentuurile Bloomberg.

Aktsia hinna tõus jäi positiivsete tulemuste järel siiski üürikeseks. Üheks põhjuseks võis olla investorite kahtlused tulevikuväljavaadete suhtes, kommenteeris agentuurile Ritzau Sydbanki osakonnajuht Ole Kjær Jensen. „2016 on erakorraliselt hea aasta ja Vestase tulemus on tugev kõigis parameetrites, kuid osa on hakanud vaatama kaugemale, aastatesse 2017 ja 2020, kus USA maksusoodustuse kehtivus lõpeb,“ ütles ta.

Ainus nõrgem koht eile avaldatud tulemustes olid uued tellimused, mis jäid ootustele mõnevõrra alla. Tellimusi on Vestasel praegu 7,2 miljardi euro väärtuses. Võrdluseks oli see number mullu samal ajal 8,2 miljardit eurot. Samas on Vestas augustist oktoobrini teatanud vähemalt kaheksast suurest tellimusest Rootsis, Brasiilias, Saksamaal ja Mongoolias. Allhanget teevad Vestasele ka Eesti ettevõtted.

Vestas rajab praegu tootmisvõimsusi Brasiilias ja Indias ja sealt võiks hakata juba tellimusi tulema. Investorite silmad on aga eelkõige USA turul, kus tellimustega on varsti vahe sees, kommenteeris Taani majandsulehele Børsen Handelsbankeni analüütik Dan Togo Jensen. Pikemas vaates johtuvad ka Jenseni arvates suurimad riskid Vestasele sellest, kui USA presidendiks peaks saama Donald Trump.

Sydbanki soovitus Vestase aktsiale on osta. Osta soovitavad ka Jyske Bank ja Handelsbanken, seades aktsia sihtkursiks 650 Taani krooni.

Agentuuri Bloombergi kokku kogutud 24 analüütiku hinnangutest soovitab 15 Vestase aktsiat osta, kuus hoida ja kolm müüa. Keskmine sihtkurss on 582 Taani krooni. Eile kauples Vestase aktsia 471 Taani krooni tasemel.