Mis päästaks Jaapani majanduse?

Artikkel

- Börsiuudised
- Pille Ivask
- 20. november 2016 kell 11:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis päästaks Jaapani majanduse?
Kuigi Jaapani majandusest räägitakse pigem negatiivsetes toonides, on sel tegelikult palju kasutamata potentsiaali - eeskätt inimressursi näol.
Jaapani elanikkond on vananemas, immigratsiooni vastu pole riigil erilist huvi, deflatsioon on jätkuvalt probleem. Need on vaid vähesed põhjused, miks Jaapani majanduse kasv on viimastel aastatel olnud kidur, kirjutab Bloomberg. OECD uuringust selgub aga, et Jaapanil on hoolimata vähenevast populatsioonist võimas inimkapital ning -potentsiaal.
Suures osas on selle taga just tugev haridussüsteem, mis on suutnud koolitada väga kvalifitseeritud inimesi. Samuti on Jaapanis avastatud mitmeid uusi tehnoloogilisi lahendusi, mida pole õigupoolest veel kasutussegi võetud.
Selgub, et Jaapan on registreeritud patentide arvu poolest maailmas esimene. Jaapanis on registreeritud 300 000 patenti, teisel kohal asuvas USAs 260 000. Tõsi, võrreldes teiste riikidega on Jaapani leiutajad olnud oma toodete promomisel oluliselt tagasihoidlikumad.
“Kui Jaapanit vaadata, siis me näeme, et seal on väga palju uuenduslikkust,” lausus OECD Jaapani osakonna juht Yumiko Murakami. Ta märkis, et Jaapani kultuurist tulenevalt ei andestata inimestele suuri vigu, mistõttu leiutajad ei julge oma ideedega avalikult ning mastaapselt välja tulla. “Me peame looma keskkonna, kus riskide võtmine on atraktiivne,” pakkus ta lahenduseks.
Olukord tööturul
Lisaks on Jaapani naised maailma ühed kvalifitseeritumad, samas pärast laste saamist nad üldjuhul tööturule ei naase või kui naasevadki, siis madalapalgalistele töökohtadele. Kuigi viimastel aastatel on selles osas näha olnud paranemise märke, on siiski 30. ja 40. eluaastates naiste osakaal tööturul veel väike, mis omakorda tähendab, et riigi panus nende naiste koolitamisse on olnud majanduslikust vaatevinklist mõttetu.
Sarnast tendentsi võib näha ka vanema generatsiooni puhul. Pärast 60. eluaastat töötab väga vähe inimesi, kuna paljudes Jaapani ettevõtetes on ametlik pensionilemineku iga 60 eluaastat. Samas on jaapanlased ühe pikema elueaga inimesed ning kuna nad on ka kõrgelt kvalifitseeritud, võiksid nad töötada veel aastaid. Sarnaselt lapsepuhkuselt naasvate naistega peab ka vanem generatsioon pärast 60. eluaasta täitumist sageli leppima madalapalgaliste töökohtadega.
“Jaapanil on suurepärane inimkapital ning ma ei näe, miks seda ei peaks ära kasutama. Me peame majanduse struktuuri muutma ning süsteemi efektiivistama,” leidis Murakami.
Suurendada tuleb produktiivsust
Jaapani majanduse üks probleemkohti on ka vähene produktiivsus. Aastail 1970-2014 oli Jaapani töötajate produktiivsus ühe tunni kohta G7 riikidest kõige madalam.
Lisaks tuleks panna nii Jaapani ettevõtted kui jaapanlased rohkem tarbima, kuna riigi pankade tehtud analüüsist selgub, et hoiustamine on väga populaarne. Juuni lõpu seisuga omasid Jaapani kodumajapidamised kokku 920 triljoni jeeni ehk 8,4 triljoni dollari jagu hoiuseid. Ettevõtete hoiused ulatusid 242 triljonini, mis on Jaapani läbi aegade kõrgeim.
Pangad laenaksid hoiustatud raha küll hea meelega välja, ent laenajaid ei kipu isegi hoolimata soodsast intressist olema. Kui inimesi julgustada laenama, oleks see taas Jaapani majandusele soodne.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Haridus
- Haridus
Hetkel kuum