Nafta hind tagasi 30 dollarile?

See oleks esimene kärbe viimase kaheksa aasta jooksul ehk globaalsest finantskriisist saadik.

Täna on nafta hind värelenud pigem kerges languses 46 dollari tasemel barrelist, kuna skepsist kohtumise eel on omajagu. Brenti nafta hind alanes Bloombergi andmeil Londonis 1,3% 46,63 dollarile barrelist, mis on 10 päeva madalaim tase.

Kõhklusteks, kas kokkulepe ikka sünnib, andis muu hulgas põhjust esmaspäevaks kavandatud kohtumise ära jäämine Venemaa ja teiste OPECi väliste riikidega, kuna ka kartellis endas pole veel selgeks vaieldud, kes kui palju tootmist vähendab, et septembri lõpus Alžeerias visandatud esialgne kärpeplaan ellu viia. Toonase uudise peale rallis nafta hind lühikeseks viivuks 55 dollarile barrelist.

UBS panga analüütikud arvavad, et kui kokkulepe sünnib, loob see nafta hinnale n-ö põranda 50 dollari tasemele barrelist. OPECi arvele langeb ca 40% maailma naftatoodangust. Kui aga kokkulepet ei sünni, võib nafta hind uuesti langeda alla 40 dollari taset barrelist, tsiteeris Alžeeria pressiteenistus Alžeeria energiaministrit Noureddine Boutarfat, kes oli üks septembris sündinud eelkokkuleppe autoreid. Täna on ta koos oma Venezuela kolleegiga Moskvas, et kaheteistkümnendal tunnil veel OPECi olulise rivaaliga võimalikku kärbet arutada.

Venemaa on väljendanud valmisolekut oma naftatoodang praegusel tasemel külmutada, kuid OPECi riigid eesotsas Saudi Araabiaga sooviksid reaalset kärbet. Nädalavahetusel tuli Saudi Araabia naftaminister Khalid Al-Falih juba välja seisukohaga, et kärbe polegi tingimata vajalik, kuna tuleval aastal toibub naftaturg ka ilma selleta. Nõudlus toibub ja hinnad stabiliseeruvad, prognoosis ta.

Nii on kohtumise eel palju ebakindlust. Prantsuse panga Societe Generale analüütik Michael Wittnes peab midagi mõjutava kokkuleppe sünni tõenäosust 50:50.

Nafta hind kukkus selle aasta alguses 2014. aasta keskpaigas barreli eest makstud 110 dollarilt alla 30 dollari taset, kaubeldes jaanuaris hinnaga 27 dollarit barrelist. See on kümne aasta madalaim hinnatase. Praeguseks on hind toibunud 47 dollari tasemel.

OPECil tuleb leida keeruline tasakaal, sest kui nafta hind liiga üles läheb, taastavad kohe oma tootmise USA kildaõli tootjad, kes on osutunud visamaks ja vastupidavamaks kui kartelli liikmed arvasid. 2014. aasta novembris läks OPEC Saudi Araabia eestvedamisel seda teed, et turg ujutati oma turuosa kaitseks odava naftaga üle, et kõrgema tasuvuslävega tootjad turult välja pressida. Tehnoloogia areng on aga nende tootjate tasuvusläve allapoole toonud – läinud nädalal Houstonis energiakonverentsil osalenud Kansas City Föderaalse reservpanga presidendi Esther George’i sõnul on lävi nüüd ca 53 dollari tasemelt barrelist. See on 2014. aastaga võrreldes kolmandiku võrra alanenud.

Ka traditsioonilised naftakompaniid, mis on mitmed pikaajalised projektid riiulile lükanud, on kulusid kärpides oma tasuvusläve madalamale toonud.

Siiski viis OPECi toonane otsus tootmist mitte vähendada ja pumpamist jätkata ligi triljoni dollari väärtuses uusi investeerimisprojekte riiulile, mis võib järgneval kümnendil tootmises tunda anda.

Kohtumise eel on viimased paar päeva käinud veel aktiivsed diplomaatilised pingutused. Septembris oldi küll nõus, et tootmist tuleb vähendada, kuid kuidas need kärped omavahel jagada, tekitab kartelli 14 liikme vahel pingeid. Iraak näiteks tahtis kärbete alt välja jääda, kuna vajab lisavahendeid terrorirühmitusega ISIS võitlemiseks. Värskelt sanktsioonide alt vabanenud Iraan tahab esmalt oma tootmise sanktsioonide eelsel tasemel taastada. Mitme naftatuludest sõltuva riigi eelarve seis on selline, et kuidagi ei taheta tootmist vähendada ja tulu kaotada. Saudi Araabia tahab aga, et kõik panustaksid. Samas pole suurimal tootjal enam seda kaalu mis 80ndatel ja 90ndatel – ka Iraan ja Iraak on täna tugevad ja huvitatud võimalikult suurest turuosast.

Washingtonis asuva Pärsia lahe Araabia riikide instituudi analüütik Walid Khadduri ütles Bloombergile, et kartelli siht on stabiliseerida hind kuskil 50-60 dollari tasemel. See kosutaks raskustes naftariikide tulusid, kergitamata hinda liiga kõrgele, mis USA kildaõli tootjate seas uue buumi tekitaks.

Kui aga nafta hind sellest piirist kõrgemale tõuseb, on turule oodata märkimisväärsel hulgal uut toodangut, prognoosib Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA juht Fatih Birol.

Sellega viskaks OPEC päästerõnga USA ja teiste riikide tootjatele, keda esmalt madala hinnaga „uputada“ taheti. Mingit erilist nõudluse kasvu ei paista.

Kui aga OPECi kohtumiselt kokkulepet ei sünni, oleks tulev aasta IEA prognoosi järgi järjest neljas, mil nõudmine pakkumisele järele ei jõua, hoides nafta hinna all.

Täna kõlanud kõige pessimistlikumate prognooside järgi võib naftabarreli hind taas kiiresti 30 dollari tasemele kukkuda. Nii tsiteeris OM Financiali kliendisuhete juhti Stuart Ive’i Dow Jones Newswire.  

Nafta tootmise kõrval valmistuvad naftariigid ning naftakompaniid juba ka ajaks, mil nõudlus nafta järele enam ei kasva - investeeritakse naftakeemia sektorisse, panustatakse suurelt gaasile ning isegi taastuvenergiale.

Läinud kuul prognoosis Shelli finantsjuht Simon Harry, et nõudluse kasv saab tipust läbi juba 10-15 aasta pärast. Suvel avaldas Hiina riiklik nafta- ja gaasikompanii CNPC raporti, mille järgi hakkab nõudlus Hiinas, mis ka maailmaturul kasvu vedas, vähenema hiljemalt 2030. aastal, võimalik, et varem, kirjutas Wall Strteet Journal.

Üksmeelt siin siiski ei ole – OPEC prognoosib, et kasv jätkub veel ka pärast 2040. aastat, kuid saab siiski järgmise 30 aasta jooksul tipust läbi.