Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Itaalia värin sai läbi "kolme minutiga"

    Itaalia referendumi läbikukkumine ei tekitanud turgudel sellist šokilainet nagu Brexit või Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel, sest tulemus oli ootuspärane.

    Itaalia SKP pole veel kriisieelsel tasemel taastunud, olles 7% allpool 2008. a taset.Kolmandas kvartalis SKP kasv kiirenes, kuid majanduse toibumine on habras ning liialt sõltuv siseturu tarbimisest, ekspordist ja investeeringutest kasvumootorit ei ole.Koguinvesteeringud põhivarasse on 30% allpool kriisieelset taset.Tööjõu hinnatõus on vähendanud Itaalia osa eksporditurul, Itaalia eksportijate turuosa on 1997. aastast kahanenud üle 40% (rahaliit kokku on kaotanud 20%).Tootlikkus pole viimased 10 aastat paranenud.Töötuse määr on üle euroala keskmise, võlatase 133% SKPst jääb euroalal alla vaid Kreekale.Allikas Bloomberg

    Pikemas vaates on mõju aga selgelt negatiivne.
    Põgus langus turgude avanemise järel asendus üsna pea tõusuga, Stoxx Europe 600 indeks hüppas päeva hakul 1,4%, saades tõusuhoogu autotootjate ja kaevandusfirmade aktsiatelt. Ka Milano börs taastus algsest 2,1% suurusest langusest kiiresti.
    Brexiti järel kulus turgudel toibumiseks kolm päeva, Trumpiga kulus kolm tundi ja Itaaliaga kolm minutit,“ kommenteeris Bloombergile Saksa varahaldusfirma MPPM EK kauplemisosakonna juht Gillermo Hernandez Sampere.
    Market Securitesi strateegi Stephane Ekolo arvates oli kätte jõudnud pigem soodne hetk turu ülereageerimisest odavaks läinud Itaalia aktsiate juurde ostmiseks.
    Euro reageeris uudisele algselt 1,5% langusega, vajudes 20 kuu madalaimale tasemele, kuid oli lõunaks toibunud ja kerkis siis USA dollari suhtes kahe nädala kõrgeimale 1,0717 dollari tasemele. Traditsiooniliselt turvapaika pakkuva kulla hind langes 10 kuu madalaimale tasemele - investorite eelistus on hoopis USA dollar. USA keskpangalt oodatakse tuleval nädalal intressimäärade tõstmist.
    Itaalia 10aastase tähtajaga võlakirjade tootlus kerkis 2,063%-le ja vahe Saksamaa võlakirjadega kärises suurimaks viimase kahe aasta jooksul, kuid kõik see on kaugel kriisiaastatel 2010-2012 nähtud tasemetest.
    Turud olid „ei“ tulemuse juba arvesse võtnud ning lühiajalises vaates ei olnud kaalul suured riskid. Itaallased hääletasid siseriiklikus küsimuses, mitte nii põhjapaneva muudatuse üle nagu Euroopa Liidust välja astumine. Üleöö ei juhtu nüüd midagi.
    Pill pika ilu peale
    Pikemas vaates on Itaalia referendumi eiga aga kasvanud euro lagunemise oht. Seda põhjusel, et ühelt poolt ei võimalda populismi kasv edasi liikuda ja lõpule viia rahaliidu reforme, mis parandaks liidu käivitamisel kipakaks jäetud struktuuri. Teisalt oleksid Itaalia peaministri taotletud konstitutsiooniparandused lihtsamaks teinud Itaalia majanduse reformimist, mis on rahaliidu kammitsas ja ilma võimaluseta devalveerida aastaid paigal tammunud. SKP elaniku kohta on väiksem kui enne rahaliidu käivitamist, töötuse määr on üle 11% ja riigi võlg 133% SKPst.
    Renzi järgmised sammud peale tööturu reforme nägid ette maksukärpeid, riiklike investeeringute suurendamist ning meetmeid korruptsiooni ohjeldamiseks ja avaliku sektori efektiivsuse tõstmiseks. „Renzi tõi õrna lootust, et Itaalia pöörab lõpuks oma majanduse reformimise teele, kuid need lootused on nüüd põrmustatud,“ nentis Nordea Banki globaalse fikseeritud turu strateeg Jan von Gerich kliendikirjas.
    Dilemmad panganduses
    Kõige lähem oht on praegu Itaalia finantssektoris. Kokku ligi 360 miljardi euro suuruse hapude laenude koorma all Itaalia pankade aktsiad olid esmaspäeval turgude avanedes ca 5% languses.
    Suurimates raskustes suuruselt kolmanda panga Monte dei Paschi Di Siena aktsia kukkus üle 7%, et siis lõunaks kosuda ja kaubelda 0,8% miinuses. Itaalia nõrkade pankade kapitaliseerimise väljavaated on kasvanud poliitilise ebakindluse tõttu kahtluse all. Palju sõltub Euroopa Keskpangast – kas Frankfurdist antakse Monte dei Paschi rekapitaliseerimiseks ajapikendust. Kui ei, võib järgmine samm olla riigistamine ja kahju võlakirjaomanikele. Või tuleb euroalal teha poliitiline kompromiss ja värsketes pankade saneerimise reeglites järgi anda. Itaalias on pankade võlakirju ostnud paljud tavalised inimesed, kes pole õieti adunud oma investeeringu riski. Kui nad oma rahast ilma jäävad, süveneks euroskepsis veelgi.
    „Ma ei usu, et referendumi tulemus tooks Itaalias tõsise kriisi,“ kommenteeris Bloombergile Societe Generale SA globaalsete investeeringute juht Alain Bokobza. „Kõige olulisem küsimus Itaalias praegu on, kas tulevad erakorralised valimised või ei.“ Populistliku Viie tärni liikumise toetus, kes tahab referendumit rahaliidus jätkamise üle, on üsna tasavägine Renzi vasaktsentristliku parteiga võrreldes.
    Keskpangal keerulisem
    Euroala suuruselt kolmandas majandusruumis tekkinud poliitilist ebakindlust ei saa arvestamata jätta ka Euroopa Keskpank, millelt oodatakse sel neljapäeval selgust, mis saab edasi euroala majanduse ergutamiseks käivitatud võlakirjade tugiostuprogrammist.
    „Itaalia on käest lasknud suurepärase võimaluse reformida oma poliitilist süsteemi ja muuta avalikku sektorit efektiivsemaks,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Berenberg banki ökonomist Holger Schmieding. „Kasvanud ebakindlus suurendab tõenäosust, et Euroopa Keskpank teatab neljapäeval, et jätkab igas kuus 80 miljardi euro väärtuses varade ostmise programmi ka pärast 2017. aasta märtsi.“
    Siiski oli enamus agentuuri Bloomberg (enne referendumit) küsitletud analüütikuid seda meelt, et tuleva aasta lõpus hakkab ka Euroopa Keskpank oma stiimulprogrammi koomale tõmbama. Seda võivad ohustada võimalikud „järeltõuked“ Itaaliast.
    Positiivsema poole pealt näitas värskelt avaldatud tööstuse ja teenuste sektori ostujuhtide indeks euroalal novembris aasta kiireimat kasvu.
    „Nõrgem euro näib kiirendavat ekspordist veetud tööstuse kasvu, kuid ka teenuste sektori ettevõtted kasvavad kiiremini, mis viitab ka siseturu nõudluse paranemisele,“ kommenteeris IHS Markets peaökonomist Chris Williamson. „Märgid stabiilse kasvu jätkumisest neljandas kvartalis ning inflatsioonilise surve suurenemisest ei takista Euroopa Keskpangal võlakirjade tugiostuprogrammi laiendamist,“ jätkas ta. Küll aga võib kasvu toibumise kiirusest sõltuda see, millal keskpank seda vaikselt lõpetama hakkab.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Poolemiljardiline plaan: Eesti ettevõtted viivad Ukrainas ellu ennenägematut projekti
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.