Dollar võib tõusta veel 30 protsenti

12. jaanuar 2017, 11:54
Dollarid
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170112/BORS/170119894/AR/0/AR-170119894.jpg

Dollar on alates 2014. aasta põhjast kallinenud juba ligi 30 protsenti, aga pidu alles algab, arvab mõjukas investor Raoul Pal, vahendab MarketWatch.

Paljud arvavad, et dollar on tipule lähedale jõudnud ning mingit märkimisväärset tõusu ei tule. Samas Pal, kes prognoosis ette 2008. aasta finantskriisi, ütleb, et dollar võib tõusta veel 3–4 aastat ja see peaks dollariindeksi viima 30 protsenti kõrgemale.

„Dollareid on vähe ja kui vaadata, mis maailmas toimub, võib arvata, et dollar peaks oma põhjast tõusma umbes 75 protsenti. Seega on meil veel pikk tee minna. Olen prognoosinud, et euro maksab millalgi 0,75 dollarisenti ning ühe dollari eest tuleb välja käia 200 jeeni,“ ütles ta teisipäeval Londonis toimunud konverentsil.

Pal prognoosib, et ICE dollariindeks tõuseb 101 (praegune tase) juurest 130-le. Dollar alustas tõusu juba 2014. aasta mais – veidi pärast seda, kui Föderaalreservi juht Ben Bernanke hakkas rahatrükki (kvantitatiivset lõdvendamist) vähendama.

Praegu tuleb ühe euro eest välja käia 1,0659 dollarit. Ühe dollari eest tuleb maksta 113,81 jeeni.

Tema ülioptimistlik prognoos põhineb mitmel asjaolul. Pali sõnul toetavad tema teesi varasemad pulliturud (tõusev turg), USA intressimäärade tõus, välismaal olevad laenud, mis on antud dollarites, ja Donald Trumpi protektsionism. „See on täiuslik torm, kus tõenäosus on meie poolel. Vahet ei ole, kuidas majandusel läheb, dollar tõuseb kõrgemale,“ ütles ta.

Ajalugu

Alates 1970. aastatest, mil dollari kurss hakkas vabalt kõikuma (varem oli USAs kullastandard), on dollar teinud suuri tõuse vaid kahel korral. Esimene toimus 1980. aastatel, mil dollari väärtus kahekordistus. Teine toimus 1990. aastatel, mil dollar tugevnes umbes 50 protsenti.

„Seekord on dollar tõusnud ainult 29 protsenti. Kui me siin peatume, siis on see väikseim dollari pulliturg ajaloos,“ ütles Pal, kes on asutanud ka investeerimisfirma Global Macro Investor.

„Dollari pulliturud kestavad kaua aega – 5 kuni 6 aastat. Korrektsioonid on maksimaalselt 10protsendilised, tavaliselt väiksemad.“

1980. aastatel hakkas dollar kiiresti kallinema, sest Föderaalreserv tõstis agressiivselt intressimäärasid, et inflatsiooni kontrolli alla saada. Kõrgemate intresside tõttu voolas väliskapital USAsse ning see andis dollarile hoogu juurde. Tõsi, tugevam valuuta mõjus USA eksportijatele halvasti ning ralli lõppes koos Plaza kokkuleppega.

1990. aastate keskel hakkas dollar uuesti tõusma, sest Aasia valitsused hakkasid USA dollarites laene võtma, et rahastada projekte, mis aitaksid nende majandused kiiremini kasvama panna. Tõus lõppes 2000ndate alguses koos tehnoloogiamulli lõhkemisega USA turul. Toimusid ka 11. septembri terrorirünnakud ning USA sattus majandussurutisse.

10 triljoni dollari suuruse võla tasumine

2014. aastal algas uus pulliturg ning kahe ja poole aasta jooksul on valuuta kallinenud praktiliselt vahetpidamata.

Peamine põhjus peitub selles, et globaalses finantssüsteemis on dollarite puudus, sest välismaalased püüavad oma võlgasid tasuda, seletas Pal. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) hinnangul on välismaal võetud 10 triljoni dollari väärtuses laene (USA dollarites). Kui dollar kallineb, siis on laenuvõtjate huvides võlg kiiresti tasuda, sest selle teenindamine muutub järjest raskemaks.

Selleks, et võlgasid ära maksta, on vaja aga palju dollareid. „Dollareid on maailmas nii vähe, et neid otsitakse taga. See on suur uudis, millest ei räägita,“ nentis Pal.

„10 triljonit dollarit on suurim positsioon, mis on ükskõik millises intstrumendis võetud. See on tohutu,“ lisas ta. „Kui need laenuvõtjad hakkavad võlga tõsiselt tagasi maksma, siis ei ole midagi, mis takistaks dollar tõusu.“

Trump aitab dollaril tõusta

Pal tõi toetava faktorina välja ka Donald Trumpi kaubanduspoliitika. Trump on ähvardanud kehtestada näiteks Hiina ja Mehhiko kaupadele kõrged tollimaksud, mis peaks aitama töökohad USAsse tagasi tuua. Lisaks sellele on ta lubanud tuua tagasi miljardid dollarid, mida suurkorporatsioonid oma välismaistel kontodel hoiavad.

„Protektsionism ei tööta nii, nagu Trump loodab. Ta arvab, et see stimuleerib USA majandust ja ettevõtete nõudlust, mis peaks looma uusi töökohti ja võimalusi. Tõenäoliselt hävitab ta hoopis ettevõtete kasumeid ning dollar hakkab selle tõttu tõusma,“ ütles Pal. „Suured eksportijad saavad kõige rohkem kahju.“

Siiski on ka üks aga. Kui uus president ei hakka protektsionistlikku poliitikat viljelema, võib dollari tõus läbi saada, ütles Pal. „Siiski arvan, et järgmise viie või kuue kuu jooksul on väga tõenäoline, et dollar kallineb.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2017, 11:54
Otsi:

Ava täpsem otsing