Investor, kes loodab vaid endale

„Riigile ei saa loota ning hoiustamine on mõttetu,“ loetles Toomas Kivimägi investor Toomase konverentsil põhjuseid, miks on kasulik investeerida. „Ühtlasi kui raha on väärtpaberites kinni, teeb inimene igapäevaselt ka vähem ebavajalikke kulutusi,“ lisas Kivimägi.

Kivimägi sisenes investeerimismaailma 1997. aastal ehk vahetult enne Aasiast alanud Venemaa-kriisi. Toona soetas ta oma portfelli kolmes osas HP aktsiaid, kokku 40 515 krooni eest. „Tegemist oli halvima ajaga väärtpaberiturule tulekuks,“ nentis ta. „See, mis aga minu portfelliga kriisi ajal juhtus, oli kaos – minu varad vähenesid 120 000 krooni võrra.“

Pärast HP aktsiatega saadud kaotust pani Kivimägi enda jaoks paika kindlad põhimõtted, mida ta investeerimisel tänaseni järgib. „Esimene reegel on see, et kunagi ei tohi aktsiaid soetada laenuraha eest ning kasutada tuleb vara, mida lähima viie aasta jooksul vaja ei lähe,“ rääkis Kivimägi, lisades, et selle põhimõtte järgimine päästis ta ka 90ndate lõpus suuremast kollapsist. „Eriti suur risk on kaotada siis, kui oled sunnitud valedel põhjustel aktsiaid müüma,“ põhjendas ta seda, miks on mõistlik investeerida vaid mitte vajaminevaid varasid. Kivimägi lisas, et börsile ei tasu kunagi minna eesmärgiga kiirelt rikastuda.

Teise põhimõttena ei paiguta Kivimägi mitte kunagi kogu vaba raha korraga börsile ning võtab ka konkreetsetes ettevõtetes positsioone sisse jupi kaupa. „Lähenen nii, et isegi kui samasse aktsiasse teist investeeringut tehes on aktsia kallinenud, siis esimene investeering on vähemalt mulle juba midagi teeninud,“ selgitas Kivimägi. „Sama põhimõte kehtib vastupidi, kui ostad madalamalt väärtpabereid juurde ja esimene investeering on kahjumis, siis saab õnnelik olla, et sama raha eest saab sama ettevõtte aktsiaid rohkem,“ lisas ta.

Kolmandana peab Kivimägi väga oluliseks, et investor oma aktsiatesse ära ei armuks. „Minu probleem on see, et ei taha kunagi miinusega oma positsioonidest väljuda ning loodan enne müüki alati vähemalt nulli jõua – tegelikult tuleb valmis olla ka kahjumiga väljuma,“ märkis ta.

Kivimägi peab seejuures oma üheks selgeks ebaõnnestumiseks investeeringut kunagisse äriühingusse Viisnurk, mida täna tuntakse Skanona. Nimelt ostis ta ettevõtet hinnaga 1,33 eurot aktsia kohta ning müüs positsiooni 0,83 euroga aktsia kohta. „Kahjumiks kujunes 1739 eurot,“ tõi Kivimägi välja, palju taastumise lootusetu ootamine talle maksma läks. „Samas täna maksab sama ettevõtte aktsia 0,5 eurot, seega olen justkui „võitnud“ 1150 eurot,“ nägi ta ka helgemat poolt. Tänaseks on Skano aktsia kaotanud pea 11 aastaga 87,56 protsenti oma väärtusest.

Toomas Kivimägi tõi välja, et tema erineb investor Toomasest selle poolest, et soovib võimalikult suurele hulgale vabale rahale rakendust leida. „Ma ei kannata üldse vaba raha hoida, tahan kohe selle investeerida,“ rääkis ta. „40 protsenti sularaha portfellis oleks minu jaoks liiga palju,“ leidis Kivimägi.

Samuti on Kivimägi investeeringud valdavalt Tallinna börsil noteeritud ettevõtetes. „Ma ei osta välismaa aktsiaid, sest esiteks ma ei tunne neid ning teiseks on nende tehingutasud oluliselt kõrgemad,“ põhjendas Kivimägi oma strateegiat.

Sarnaselt investor Toomasega eelistab aga ka Kivimägi häid dividendiaktsiaid ega kasuta maaklerite abi. „Ostan neid ettevõtteid, millesse usun – tahan teha ise otsused, sest siis on ka võidud minu võidud ning kaotused minu kaotused,“ märkis ta, lisades, et nii on tal võimalik ka kiiresti oma kirge ja hasarti välja elada. Lisaks vaatab Kivimägi, milliseid tehinguid teevad staarinvestorid ning kui tugev on ettevõtte juhtkond.

Kuna Kivimägi investeerib enamjaolt Eesti aktsiatesse ning puutub seetõttu tihedalt kokku ka Balti börsiga, oskas ta välja tuua NasdaqBalticu suurima kitsaskoha. „Aktsiahinnad pole enam reaalajas kättesaadavad,“ kurtis investor. „Sellest on tehtud Tallinna börsi jaoks tuluteenimise koht, mis tegelikult peletab väga paljusid väikeinvestoreid,“ lisas Kivimägi.

NasdaqBalticust on varem investor Toomasele selgitatud, et tegemist on Nasdaqi üldistest reeglitest tuleneva ühtlustamisega ning turuinfo on alates sellest aastast investoritele kättesaadav nende platvormide vahendusel, kes seda vastavate pakettide vahendusel ostavad. „Balti börs oli ainus Nasdaqi koosseisu liige, kus turuinfot reaalajas kuvati, nüüd pole see enam ühegi börsi kodlehel sellisel kujul kättesaadav,“ kinnitas Nasdaq Tallinna kommunikatsioonijuht Ott Raidla Äripäevale jaanuari alguses.

Kuigi NasdaqBaltic lehelt on turuinfo kättesaadav 15minutilise viivitusega, pole see Kivimägi arvates piisav. „Aktsiahinnad veerandtunnise viiteajaga on kui lootus saada rongile jõudes jaama 15 minutit peale rongi väljumisaega.“

Suurimat potentsiaali näeb Kivimägi aga lähiajal ehitussektoris. Seda hoolimata sellest, et mitmed ehitusettevõtted on ka viimasel ajal pankrotti läinud. Merko Ehituse ja Nordeconi kasvu näeb ta eelkõige elamuehitusbuumi süvenemises. „Ettevõtjad on hakanud uuesti laenu võtma,“ rääkis ta. Lisaks toetavad Kivimägi hinnangul ehitussektorit nii teedeehitus kui ka loodav Rail Baltic. „Põhimõtteliselt võetakse järgneva kolme aasta jooksul 100 miljonit eurot investeerimislaenu,“ rääkis ta positiivsest.

Peale ehitussektori aktsiate soovitab Kivimägi aga veel ka Tallinna Kaubamaja aktsiat, mis on parim väärtpaber tema portfellis. Nimelt maksis ta nende aktsiate puhul minevikus 5,8 eurot tüki eest ning tänaseks on Tallinna Kaubamaja hind Tallinna börsil kerkinud 8,7 euroni. Lisaks maksis ettevõte 2015. aastal dividende 40 senti aktsia kohta ning eelmisel aastal 52 senti aktsia kohta.

Veel näeb riigikogu majanduskomisjoni esimees potentsiaali Olympic Entertainment Groups ja Harju Elektris. „OEG puhul prognoosin, et aasta pärast on aktsia 10 protsenti kõrgemal,“ ennustas Kivimägi.

Kuigi Tallinna börsil leidub tugevaid ettevõtteid, ei soosi makromajanduslik olukord hetkel julget investeerimist. „Tõenäosus 10-15protsendiliseks korrektsiooniks on suurem kui sama suureks tõusuks,“ leidis Kivimägi. Tema hinnangul pole põhjus Eestis ega meie börsi hindades, vaid tegemist on maailmamajanduse mõjudega.

„Kui mul oleks 100 000 eurot vaba raha, siis investeeriksin sellest jupi kaupa, poole aasta perspektiivis kolmandiku,“ rääkis Kivimägi. „Kahe kolmandikuga maandaks aga riske,“ lõpetas ta.