Investor Toomas: muresõnumid Põhjamaalt

Nimelt teatas Norra energeetikaettevõte, et teenis möödunud aasta viimases kvartalis 40 miljoni dollari suuruse puhaskahjumi.

Tegemist on suure langusega, sest veel aasta tagasi oli Põhjamaade suurim firma 185 miljoni dollariga kasumis ning sellist tulemust ei osanud oodata ka aktsiat katvate analüütikute enamus, kes prognoosis ettevõtte kasumiks koguni 618 miljonit dollarit. Samuti vähenes ettevõtte korrigeeritud müügitulu 1,778 miljardilt dollarilt 1,664 miljardi dollarini ehk 6 protsendi võrra.

„Praeguse nafta hinna juures saavutasime soliidsed tulemused, meie toodangumahud kasvasid ning efektiivsus suurenes kõikides tootmissektorites,“ ütles Statoili tegevjuht Eldar Saetre. „Kahjumi põhjustasid aga kallinenud puurkaevude hooldus ning madal nafta ja gaasi maailmaturu hind.“

Lisaks rõõmustas Saetre selle üle, et ettevõte suutis möödunud aastal plaanitust rohkem säästa. Kulusid on Statoil kärpinud alates 2014. aastast, mil nafta hind maailmaturul märkimisväärselt langes. Selleks lükati edasi mitmeid projekte ning koondati töötajaid. Aktsionäridele lubatud väljamaksete säilitamiseks suurendati aga võlga. Seejuures on aga suudetud efektiivsust suurendada, pakkudes samu teenuseid varasemaga võrreldes kohati isegi poole odavamalt.

Samuti plaanib Statoil sel aastal investeerida tootmisse veel 11 miljardit dollarit, et suurendada aastane toodangukasv 4 protsendilt 5 protsendini.

Paralleelselt Statoili tulemustega sattusin Financial Timesist lugema artiklit, et riskifondid panustavad nafta hinna tõusule. Seda suuresti tänu OPECi leppe järel piiratavale naftatoodangule. „Usk, et OPECi katsed turgu tasakaalustada õnnestuvad, on tugev,“ ütles ka Saxo Banki analüütik Ole Hansen.

Kuna maailm on nafta hinna suhtes optimistlikult meelestatud ning Statoil plaanib oma efektiivsust ning toodangumahte veelgi suurendada, jõuab ettevõte suure tõenäosusega peagi taas kahjumist kasumisse. Seejuures suudetakse tänu vahepealses kriisis tehtud kohandustele nüüd aga „musta kulda“ toota veelgi väiksemate kuludega.

Investeerisin Statoili ka olukorras, kus nafta hinna kerkimist polnud lähiajal näha. Teadsin kohe algul, et see võib ettevõtte tulemusi mõjutada ning seetõttu sai võetud pikk investeerimishorisont. Praeguseks on energiaettevõte aga oma turuväärtust üle 40 protsendi kasvatanud ning järgmisena makstakse dividende 22 senti aktsia kohta, mis on kooskõlas analüütikute ootustega.

Pikaajalise investorina saan seega kokkuvõttes rahul olla, sest aktsia väärtus on kerkinud kiiremini kui oleksin julgenud loota ning ka dividend paneb konservatiivsel investoril tavaliselt silma särama. See aga ei tähenda, et ma ei võiks tulevikus ettevõtte kasvu ära kasutada ning ühel hetkel oma investeeringust kasumit võtta – mõtlen ju praegu nagunii aktiivselt, kuidas portfellis vaba raha hulka suurendada.