Naftahiiud tormavad USAsse

OMX Baltic0,09%319,95
OMX Riga−0,1%970,53
OMX Tallinn0,21%2 234,56
OMX Vilnius−0,28%1 507
S&P 5000,73%7 722,72
DOW 300,49%51 176,96
Nasdaq 1,19%27 190,86
FTSE 1000,32%10 461,95
Nikkei 225−0,94%68 309,46
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%94,17

OMX Baltic0,09%319,95
OMX Riga−0,1%970,53
OMX Tallinn0,21%2 234,56
OMX Vilnius−0,28%1 507
S&P 5000,73%7 722,72
DOW 300,49%51 176,96
Nasdaq 1,19%27 190,86
FTSE 1000,32%10 461,95
Nikkei 225−0,94%68 309,46
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%94,17

Suured naftafirmad on panustamas suurelt USA turule.

Royal Dutch Shell
Foto: EPA

Exxon Mobil, Royal Dutch Shell ning Chevron planeerivad sel aastal kulutada USA naftaturule kokku 10 miljardit dollarit, vahendab Bloomnerv. Võrdluseks, mõned aastad tagasi ei suunanud nad sinna sisuliselt sentigi.

Naftagigandid on otsustanud USA suurelt ette võtta. Ilmselt ei jää neil muud ülegi, kui teised ehk pisikesed kompaniid on oma puurkaevud maardlatele juba aastaid tagasi püsti löönud. Lääne-Texase osariigis asuva Bongo 76-43 maardla näib pakkuvat päris häid tulemusi: puuritakse enam kui 3000 meetri sügavusele maa sisse ning seejärel lõhestatakse kivimeid horisontaalselt enam kui kilomeetri jagu. Kui asi läheb nii nagu plaanitud, tähendaks see, et USA naftatoodang suureneb veelgi ning see mõistagi aitab ka hindu survestada. Ühtlasi süvendab see Pärsia lahe piirkonna, eriti Saudi Araabia muret oma positsiooni üle naftaturul. Mõningate allikate sõnul on saudid juba nüüdki väga murelikud.

Tulevad suurelt

USA väiksemaid naftatootjaid silmas pidades tasub aga murelik olla. Kui Exxon, Shell ning Chevron USA turule nii-öelda peale lendavad ning suured naftadiilid endale kahmavad, tähendab see suure tõenäosusega kohalikele tegijatele kasumi langust.

Viimati investeeris Exxon kildanaftasse 2010. aastal ehk seitse aastat tagasi. Toona ostis ettevõte 41 miljardi dollari eest XTO Energy. Järgnevatel aastatel jäi asi aga seisma ning Exxon keskendus pigem traditsioonilisele naftatootmisele: kulutati suuri summasid, et keset sisuliselt pärapõrgut naftat maa seest kätte saada. Samuti oli mõne aasta eest populaarne veealune naftapuurimine – vaid üks puurimisauk maksis hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. Võrreldes sellega on kildanafta puurkaevu seadistamine väga odav – hind jääb umbes 5 miljoni juurde.

Kõik see aga muutus, kui 2014. aastal nafta hind kiiresti langema hakkas. Tasapisi hakkasid ettevõtted mõistma, et tark tegu on kulusid kokku hoidma ning üha enam efektiivsusele panustama hakata. Keskenduti projektidele, mis on odavad ning toodavad palju, samas peened ning tehnoloogiliselt keerulised ideed jäeti tagaplaanile.

Saabusid hilja

Shell plaanib sel aastal kulutada kildanaftaturule 2,5 miljardit dollarit ehk ühe kümnendiku oma kogukulutustest. “Suured tegijad saabusid hilja. Me tahame olla nii tegusad nagu väiksemad naftatootjad, ent suure tootja mahuga,” kommenteeris Shelli kildanaftaäri juht Greg Guidry.

Chevron on omakorda teatanud, et ettevõtte kildanafta tootmise osakaal peaks järgneva kümne aasta jooksul suurenema pea kolmandiku võrra. Exxoni teadaannete kohaselt plaanib ettevõte kulutada kolmandiku eelarvest kildanaftaärile. Aastaks 2025 prognoosib ettevõte päevast naftatoodangut jõudvat 800 000 barrelini. Praegu on see üksnes 200 000 barrelit.

Investorid kahtlevad

Kuigi naftafirmade tulevik näib kõige eelneva taustal justkui selge, on investorid siiski kahtleval seisukohal. Bloomberg kirjutab, et investorite hinnangul on kildanaftaäri midagi muud kui nii-öelda traditsiooniline naftabisnis. Viimase puhul tuleb raha sisse panna peamiselt üksnes alguses. Siis, kui tootmine juba pihta hakkab, on järgnevad kulutused üsna väikesed. Samas kildanafta tootmise puhul on asi pigem vastupidi – ettevõte peab pidevalt suunama tootmisse üsna palju raha, kuna tootmismahud kukuvad üsna kiiresti pärast seda, kui puurkaev on mõnda aega töötanud.

Naftahiiud tormavad USAsse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised